Olgem ausad: kassapidaja töö on päris raske ja üksluine. Suurtes toidupoodides on iseteeninduskassad populaarsust kogunud ja inimesi selle rutiinse ameti juures aidanud juba üle kümne aasta. Vaikselt on see trend hakanud jõudma ka söögikohtadesse. Toitlustuses on robotkassade kasutuselevõtul aga üks suur takistus: kui poes on igal tootel ribakood, mille ostja saab ise skannida, siis lõunat sööma minnes pole võimalik oma steiki koodiskanneri eest läbi tõmmata. Või noh, veel hiljuti oli see nii.
Üheks mureks, mis iseteeninduskassasid saadab, on ostjate vead kauba sisestamisel ja ka teadlikult pettuse teed minek. See on tihti ka põhjus, miks söögikohad on iseteeninduskassade osas jäänud äraootavale seisukohale.
Uus lahendus söögikohtadele: fotosilmaga iseteeninduskassad
Nüüd on aga selles vallas toimumas suured muutused: Eestis on kasutusele tulemas fotosilmaga iseteeninduskassad. Rootsi lauast valitud või letist jagatud toiduga ei pea enam siirduma kassapidaja juurde, kes kõik toidud, mis kandikule tõstetud, sisse toksib ja raha kasseerib. Tema asemele võtab kliendi vastu robot, mis selgitab objektituvastuse abil välja, mis taldrikul on ja kui palju see maksma läheb. Lahendust töötab välja kassasüsteeme pakkuv pika kogemusega ettevõte Ektaco.
Objektituvastus aitab minimeerida eksimuste ja pettuste arvu, sest erinevalt klassikalisest söögikoha iseteeninduskassast saab terminal aru, mis toiduga klient kassast läbi läheb.
Tegemist on lahendusega, mis sobib eelkõige bistroodele ja lõunasöögikohtadele, kus klient toidu ise kandikul lauda kannab.
Kassaroboti alumisele osale asetab klient oma kandiku. Selle kohal on fotosilm, mis skannib ja tuvastab kandikul oleva toidu. Kui robotil tekib kahtlus, mis roaga täpselt tegu on, pakub ta kliendile paar valikut, mille klient peab kinnitama.
Seadistamiseks tuleb toit üles pildistada
Kassaroboti kasutuselevõtuks tuleb aparaat seadistada. Selleks peab enne kõik road eri nurkade alt kümneid kordi üles pildistama, sest mida rohkem on pilte, seda tõenäolisem on, et masin saab aru, millega on tegu. Fotosid ei pea söögikoht ise tegema, selles aitab teda teenust pakkuv ettevõte. Vaja läheb lihtsalt kõiki pakutavaid toite, mida fotograaf siis oma käega ümber sätib ja eri nurkade alt pildistab, et seadme mälusse jõuaks võimalikult mitmekesine versioonivalik toidust.
Natuke peab süsteemi kasutusele võttes mõtlema sellele, et pakutavad road omavahel liiga sarnased välja ei näeks, sest mida varieeruvam on menüü, seda lihtsam on masinal toodet tuvastada.
Üks variant on müüa tooteid tükikaupa. Selleks sobivad näiteks on saiakesed, piim, keefir ja kohv, mis kõik on ühes kindlas koguses ja kindla hinnaga.
Omaette teema on Rootsi laud, kus sööki müüakse kaalu järgi. Näiteks supi puhul probleeme ei teki: skanner tuvastab värvi järgi, kas tegu on hernesupi või boršiga ja palub selle eraldi ära kaaluda.
Kui aga taldrikule on valitud näiteks kotletid ja sinna juurde juurviljad ning kaste, siis peaks nagu praegu bistroodes, kaalukaubale kehtestama ühise hinna, olgu tegu liha, kartuli või salatiga. Mõnes söögikohas tuleb erineva hinnaga toit tõsta eraldi taldrikutele. Skanner tuvastab selle ja vajadusel palub erinevad tooted eraldi tõsta või kutsub teenindaja.
Praegu on Ektacol käimas läbirääkimised ühe suure kiirtoidukohaga, kes soovib lahendust kasutusele võtta. Kuna tegu on väga innovaatilise lahendusega, siis on oodata, et juba robotkassa ise saab söögikoha tõmbenumbriks – niisiis on selle süsteemi pioneeridena kasutuselevõtjatel lisaks asja praktilisele väärtusele ka üks turunduslik argument taskus.
