Ford oli esimene ettevõte, mis kehtestas USA-s oma töötajatele 5-päevase töönädala ajal, mil oli veel tavaks rügada tööd kuus päeva nädalas. Täna kaaluvad mitmed riigid ja ettevõtted aga juba 4-päevast töönädalat. Kuidas korraldada seda nii, et töö saaks tehtud ja kõik asjaosalised oleksid rahul?
Milleks meile 4-päevane töönädal?
4-päevane töönädal ei tähenda seda, et töötajad teevad ühe päeva võrra vähem tööd ja ettevõtte kasum langeb, vaid seda, et puhanud ja õnnelik inimene jaksab ja teeb üldjuhul rohkem ja kiiremini. Senised katsetused viitavad sellele, et 4-päevasel töönädalal on tõepoolest töötajate motivatsioonile ja produktiivsusele positiivne mõju. Puhanud inimene on oma töökohal õnnelikum, mis tähendab ühtlasi seda, et tööandja ei pea muretsema, et keegi ootamatult ületöötamise tõttu lahkumisavalduse esitaks.
Teine kasutegur on keskkonnahoid ja jätkusuutlikkus. Kui töötajad ei pea ühel päeval nädalas autoga tööle ja koju sõitma, väheneb inimkonna CO2 jalajälg. Samuti kasutab töötaja oma töökohas selle võrra vähem ressursse.
Vähem tööpäevi või hoopis lühemad päevad?
Kui võtta eesmärgiks kehtestada oma töötajatele 4-päevane töönädal, ei pea see ilmtingimata tähendama seda, et kõigil töötajatel oleks vabad kas reeded või esmaspäevad. Ettevõtte seisukohast ei ole äri üheks tööpäevaks sulgemine mõistlik ega jätkusuutlik, mistõttu on parem, kui kolmanda puhkepäeva jagamine käib graafiku alusel. Kui mõni töötaja puhkab näiteks teisipäeval või neljapäeval, saab graafiku abil jälgida, et keegi oleks sel päeval ikkagi tööl.
4-päevase töönädala saab paika panna ka nii, et inimesed käivad küll viis päeva nädalas tööl, aga tööpäevad on mõne tunni võrra lühemad. Ka sel juhul ei ole ettevõtte seisukohast hea, kui äri töötab iga päev tund aega vähem, mistõttu tuleks ka selline lahendus korraldada graafiku alusel.
Kuidas seda kõike mõõta ja korraldada?
4-päevase töönädala korral peavad ettenähtud töötunnid ikkagi täis tulema ja tööandja peab jooksvalt jälgima, et keegi ei hakkaks süsteemi kuritarvitama. Kui töötajad võivad võtta iga nädal ühe vaba päeva lisaks, tekib vajadus graafiku planeerimise ja tööajaarvestuse süsteemi järgi. 4-päevase töönädala puhul hakkavad graafiku alusel tööle ka kontoritöötajad, mis tähendab, et tööajaarvestuse süsteemi läheb tulevikus tarvis kõigil.
Tööajaarvestuse süsteem aitab töötajal jälgida, kuidas tal töö edeneb, kas eesmärgid saavad täidetud ning kas kokku tuleb piisav arv töötunde. Tööandja saab omalt poolt järgida, et töö saaks ikka tehtud. Samuti saab süsteemi abil kindlaks teha, et kõik saaksid oma kolmanda puhkepäeva, aga ettevõtte toimiks ikkagi viis päeva nädalas.
Kõigile ei pruugi sobida
Inimesed on erinevad ja kõigile ei pruugi mõjuda kolmas puhkepäev motiveerivalt. Kuna 4-päevane töönädal ei tähenda seda, et töötaja võiks teha ühe päeva võrra vähem tööd, võib see tekitada inimeses hoopis pinget ja stressi, sest töötaja tunneb, et tal on oma kohustuste täitmiseks vähem aega. Kõigile selline tempo ja intensiivsus ei sobi ning tööandjal tuleb korraldada asjad nii, et kõik oleksid rahul ja saaksid tööga hakkama.
Teine murekoht on 4-päevase töönädala mõju töökeskkonnale ja kollektiivile tervikuna. Töötaja võib tunda, et peab oma vabad päevad välja teenima ja selle pingutuse ja kiirustamise arvelt võib kannatada ettevõttes meeskonnatöö. Kui igaüks pingutab ainult isikliku hüve nimel, võib väheneda motivatsioon teha kolleegidega koostööd.
Võib juhtuda, et mõnes valdkonnas annab 4-päevane töönädal väga häid tulemusi, teises aga ei toimi üldse. Erinevate lahenduste tulemuslikkuse mõõtmiseks on tarvis head tööajaarvestuse süsteemi, mis muudab töökorralduse lihtsamaks nii töötajale kui tööandjale.
Tahad oma ettevõttes katsetada 4-päevast töönädalat? CompuAccessi tööajaarvestuse süsteemi kohta leiad rohkem infot siit.
