Head töötajad on tööturul hinnas ning ajal, mil mitut sektorit painab tööjõupuudus, tuleb ettevõtetel töötajate hoidmiseks järjest rohkem pingutada. Kuidas seda teha? Korraldada iga nädal pannkoogihommikuid, hankida pinksilauad, pallimeri või hoopis midagi muud?

Tunne oma töötajaid

Esimese asjana tuleb välja selgitada töötaja motivatsioon ja ootused: mida ta teha tahab ja mida ettevõttelt ootab? Töösuhe peab olema vastastikune ja selle toimimiseks tuleb panustada nii tööandjal kui töötajal. Kui mõlemal poolel on üheselt selge, mida teine temalt ootab, on kindlam, et keegi ei pea hiljem pettuma.

Töötaja toob ettevõttesse oma oskused ja aja ning tööandja pakub nende eest kolme sorti hüvesid: töötasu, motiveeriv töösisu ja hea töökeskkond. Ka siin on avatus oluline, sest kõik kolm hüve on küll tähtsad, aga mõni inimene väärtustab ühte rohkem kui teist ja sellega tuleb tööandjal arvestada.

Töötajaid ei pea meelitama ainult rahaliste hüvedega. Näiteks jõuab palgataseme puhul sageli kätte piir, millest edasi eelistab osa töötajaid palgatõusu asemel hoopis rohkem vaba aega ja puhkust. Sellisel juhul tuleks töötajale pakkuda vabu päevi, lisapuhkust või lühemaid tööpäevi, mida saab korraldada ja reguleerida tööajaarvestuse süsteemi abil. 

Töökeskkond 

Töökeskkond ja -kultuur on viimase paarikümne aastaga palju muutunud. Juhtimine ei käi enam ainult positsioonipõhiselt ja töötajatel on üha rohkem võimalusi ettevõtte arengus ja toimimises kaasa rääkida. Töötaja kuulamine võimaldab juhtidel ennetada kõiksugu tööjõu või -protsessidega seotud probleeme ja neile aegsasti reageerida.

Olulisel kohal on ka kollektiivi omavaheline suhtlus, mida saab ettevõte vähese vaevaga soodustada. Üks viis on võtta kasutusele tööajaarvestuse süsteem, milles saavad kõik töötajad omavahel otse suhelda. Teine variant on korraldada regulaarselt erinevaid ühisüritusi, tähistada tähtpäevi või käia kõik koos lõunatamas, et inimestel oleks aega rääkida töö kõrval ka muust. 

Paindlikkus

Hea palga ja toreda keskkonna kõrval ootab töötaja ettevõttelt ka paindlikkust. Kui juhtub, et on tarvis minna tööajast arstile, lapse lõpetamisele või võtta lihtsalt vahel reede vabaks, võiks see olla läbiräägitav. Siin on samuti abi tööajaarvestuse süsteemist, milles saavad töötajad iseseisvalt teha graafikus muudatusi, suhelda teiste töötajatega, et leida endale vajadusel asendaja või paluda vaba päeva. Kui varem tuli minna selliste soovidega ülemuse kabinetti, siis täna saab kõik töögraafikuga seonduva paika panna tööajaarvestuse süsteemis. 

Paindlikkus tähendab ka seda, et kui töötajal on palju huvisid, siis tuleks tal võimaldada nendega ka tegeleda. Tööandja võiks julgustada oma töötajaid osalema erinevatel koolitustel, täiendõppes või proovida vahel mujal valdkonnas tööampse. Selleks peaks töötajatel olema võimalus paluda vahel kas suuremat või väiksemat koormust. 

Eri koormuste võimaldamine on oluline ka lapsepuhkusele jäänud naistele või meestele. Kui neil võimaldatakse lapse kõrvalt kasvõi paar korda kuus või nädalas tegeleda tööülesannetega, ei kaota nad sidet teiste töötajatega ja püsivad vähemalt mingil määral ettevõtte tegemistega kaasas. Nii on lihtsam hiljem tagasi täiskohaga tööle tulla. 

CompuAccessi tööajaarvestuse süsteemi kohta leiad rohkem infot siit.