Esimesed iseteeninduskassad jõudsid Eestisse pea kümme aastat tagasi ning tänaseks on need kasutusel paljudes toidupoodides, kiirsöögikohtades, jõusaalides ja kinodes. Kuidas mõjutab see teenindussektori tööjõudu ja milliseid põnevaid lahendusi võime näha tulevikus?
Tööd ei kaota keegi
Viimase paari aastaga on valdkonda vahetanud märkimisväärne osa teenindussektori tööjõust ja iseteeninduskassade eesmärk ongi aidata üha suurema tööjõupuuduse all kannataval sektoril paremini toime tulla.
Seda, et kassad kelleltki töökoha ära rööviks kartma ei pea ja klienditeenindaja ametikoht jääb kindlasti alles – võib-olla lihtsalt pisut teisel kujul. Iseteeninduskassad võimaldavad teenindajatel täita teisi sisulisemaid tööülesandeid ja ettevõtetel oma töötajatele suuremat tasu maksta. Teine suur eelis on see, et järjekorrad poodides on väiksemad ja kogu ostlemise protsess käib tänu iseteenindusele kiiremini.
Millised lahendused on praegu kasutusel?
Praegune Ektaco kassasüsteem CompuCash on triipkoodipõhine: klient skaneerib toodete triipkoodid kassas ja võib oma ostude eest tasuda. Kogu protsessil hoiab silma peal videovalve. Selline süsteem on tavakassade kõrval kasutusel nii suuremates toidupoodides kui ka väiksemates kauplustes. Biomarket on aga esimeste seas, kes on tavakassadest iseteeninduse kasuks täielikult loobunud.
CompuCashi kassasüsteem on kasutusel ka muuseumides, meelelahutuskeskustes, kinodes ja spordiklubides. Külastajad ostavad iseteeninduskassast pileti, näitavad väravates QR-koodi ja pääsevad sisse. Ektaco kassasüsteem on kasutusel näiteks Lennusadamas ja Paksu Margareeta meremuuseumis. Spordiklubidest on täiesti iseteeninduslik 24/7 Fitness, mille klientidel on nutiseadmes äpp, mille abil pääseb turvaväravatest läbi.
Iseteeninduslahendused on jõudnud ka kohvikutesse ja mitmes kiirtoidurestoranides käib kogu protsess ilma teenindaja vahenduseta. Klient valib kassa ekraanilt meelepärase toidu ja maksab arve, aga erinevalt toidupoodidest, puudub söögikohtades kaalukontroll. Kohvikud panustavad inimeste aususesse ja kogemus on näidanud, et see tasub end ära. Ebaausaid inimesi on vähe ja kui midagi jääb registreerimata, on see tavaliselt eksitus.
Restoranides saab kasutada osalist iseteenindust näiteks lauast tellimisel: klient skaneerib lauas QR-koodi, avab oma nutitelefonis menüü, esitab sealt tellimuse ja maksab selle eest samuti oma seadmes. Nii ei pea klient ootama, millal teenindaja lauda jõuab, ja kogu protsess käib märksa kiiremini. Selline süsteem on kasutusel näiteks vanalinnas asuvas Chakra restoranis ja testimisel ka Oko restoranides.
Mis on järgmine suur samm?
Maailmas on juba praegu töös päris mitu täielikult iseteeninduslikku poodi nagu näiteks Amazon Go. Sellises poes tuvastatakse toote riiulist võtmine või tagasi panemine kaamera või RFID-kiipide abil ja tooteid eraldi skaneerima ei pea. Selle tehnoloogia ainus miinus on hind, mis käib praegu veel kaupmeestele üle jõu. Paari aasta pärast võib see aga laiemalt kasutusele jõuda küll.
Eestis on esimene täisiseteeninduslik esmatarbekauplus juba olemas ja see asub Tehnopolis. Aiotexi kaupluse kientidel tuleb end juba uksel smart-ID või mobiili-ID abil tuvastada ja alles siis pääseb poodi sisse. Kauba eest saab tasuda CompuCash iseteeninduskassas ja kogu protsessil hoiab silma peal videovalve.
Tuleviku eesmärk on see, et klient saaks oma toimingud tehtud võimalikult sujuvalt ja vähese vaevaga. Klassikaline kassa hakkab tasapisi pildilt kaduma, aga revolutsioonilisteks uuendusteks ei ole turg veel päris küps. Kui iseteeninduskassad 10 aasta eest turule jõudsid, kasutati neid esialgu ikka väga vähe ja päris populaarseks said need alles neli-viis aastat hiljem. Samamoodi läheb ilmselt ka veelgi uuemate tehnoloogiatega – turg peab nendega harjuma.
Ektaco ja iseteeninduskassade kohta leiad rohkem infot siit.
