Ülevaade restoraniärist: mida toob uus aasta ja millised olid 2022. aasta võtmeteemad?

Kuna toitlustusvaldkonnas levib iseteenindus ühe rohkem, muutub seetõttu ka teenindajate amet. (c) Foto: Shutterstock
Kuna toitlustusvaldkonnas levib iseteenindus ühe rohkem, muutub seetõttu ka teenindajate amet.Foto: Shutterstock

Restorani- ja meelelahutusmaastik on viimastel aastatel läbi tulnud tulest ja veest. Millised on aga märksõnad, mille on sellele jätnud 2022. aasta, ja mida on oodata tulevikult?

Möödunud, 2022. aasta märtsi keskpaigani ei saanud ilma kehtiva koroonapassita väljas süüa ega meelelahutust nautida ja see mõjutas HoReCa-sektorit väga tugevalt. Kuna inimesed olid väljas söömisest ja meelelahutamisest puudust tundnud, oli möödunud suvi toitlustusvaldkonna ettevõtetele ja ürituste korraldajatele väga edukas. Vahepeal väga tugevalt kanda kinnitanud toidu kojutellimise komme mõnevõrra taandus.

Sügisel plaanid taas pausile

Üheks HoReCa-sektori oluliseks märksõnaks on olnud nii energia-, tooraine- kui tööjõukulude tõus. See on kaasa toonud ka suure hinnatõusu klientidele, sest kohati on menüüs pakutav varasemaga võrreldes lausa kaks korda kallim. Päevapraad, mis mõne aasta eest oli 3-4 eurot, maksab nüüd kohati kuni 8 eurot.

Kuidas kliendid sellega leppima hakkavad, saab veel näha. Ebakindel majandusseis pani igatahes restoraniäris tegutsejad kõhklema, vaatamata edukale suvele. Kuigi seni pole suuremat sulgemiste lainet märgata ja teatud määral on olemasolevaid restorane isegi laiendatud, jäeti sügise saabudes uute toidukohtade rajamise plaanid üldjuhul sahtlisse.

Tööjõuprobleemid hakkavad lahenema

2022. aastal, kui sektor taas elavnes, ei olnud äkki enam kuskilt võtta piisavalt kokkasid ja teenindajaid. Kuigi osalist leevendust tööjõupuudusele pakkusid Ukraina sõjapõgenikud, pidi kogenematute teenindajate tõttu valdkonnas leppima kvaliteedilangusega, millist polnud nähtud juba aastakümneid.

Uuel aastal olukord tööjõuga seotud küsimustes loodetavasti laheneb. Esiteks on uued töötajad selleks ajaks saavutanud teatud vilumuse. Teiseks on ilmselt paraku oodata, et osa restorane ja meelelahutusasutusi paneb majanduslike raskuste tõttu uksed kinni. Selle tagajärjel vabaneb ka toitlustusvaldkonnas töötajaid.

Tuleviku peamine märksõna: iseteenindus

Tööjõuküsimusega on seotud iseteeninduse levik, mis ongi valdkonnas ilmselt saabuva aasta olulisemaid märksõnu. Juba praegu leiab iseteeninduslahendusi nii tanklatest, kohvikutest kui kinost ja isegi kõrgema taseme restoranidest.

Iseteenindus selle eri vormides, olgu toidu eest tasumisel, tellimisel või automaatväravatega piletikontrolli läbimisel, eeldab tehnilist valmisolekut. Eestis on toitlustusmaastikul ja ka meelelahutusvaldkonnas iseteeninduse lahendustes nii tarkvara kui seadmete osas parim ekspert juba enam kui 30 aastat tegutsenud Ektaco.

Teenindajad peavad pakkuma lisandväärtust

Eestis peetakse baarmeni ja teenindaja ametit kohati ebaõiglaselt ebaprestiižseks ja oma osa mängib selles madalavõitu palk.

Iseteeninduse levides nõudmised teenindajatele ilmselt tõusevad. Nende rolliks saab üha enam nõuandmine, veinide soovitamine ja meeleolu loomine.

Kui praegu peetakse teenindaja ametit tihti ajutiselt näiteks õpingute ajal, siis suuremat lisandväärtust pakkudes võib ka see amet tunnustatud professiooniks muutuda. Eesti ei muutu enam ilmselt ka riigiks, kus inimesed on valmis väikese palga eest töötama. 

Tõehetk on märtsis

Möödunud aasta lõpp restoranide sulgemise lainet ei toonud, aga detsember on muidugi restoraniäris ka oluline kuu. Käesoleva madalhooaja kuud jaanuar ja veebruar tõotavad kujuneda aga keerulisemaks.

Pärast madalhooaega, kevadel vastu suve on periood, kui harilikult avatakse uusi restorane ja meelelahutusasutusi. Kes saabuva madalhooaja suudab üle elada, võib kevadel jälle kasvu loota.  

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Ärigeeniuse uudiskiri toob Sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused. Telli siit!