Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja TalTech korraldasid hiljuti “Disain kohtub Teadusega” sündmuse, kus keskenduti tekstiilijäätmete väärtustamisele ja uute lahenduste otsimisele. Üritusel esinesid eksperdid, kes pakkusid nii teaduslikku kui ka praktilist vaadet ringmajanduse võimalustele.
“Eesti tarbija ostab keskmiselt 12,2 kg uusi rõivaid aastas, kuid tekitab 13,6 kg tekstiilijäätmeid. Enamik neist lõpeb põletustes,” sõnas SEI Tallinna Keskuse rohe- ja ringmajanduse juht Harri Moora. Tema ettekandest selgus, et kuigi korduskasutuseks kogutakse Eestis 4 094 tonni rõivaid ja kodutekstiile, jäävad väljakutsed nagu kiirmoe mõju ja kohalike omavalitsuste madal motivatsioon eraldi kogumiseks, endiselt teravaks.
Moora rõhutas, et kohalike omavalitsuste vähene toetus eraldi kogumissüsteemidele takistab ringmajanduse rakendamist. “Ilma selgete plaanideta, kuidas kogutud materjale töödelda, on raske saavutada suuremaid muutusi jäätmekäitluses,” lisas ta.
Innovatsioon ja disain toovad kokku ringmajanduse
TalTechi tekstiilitehnoloogia kaasprofessor Tiia Plamus keskendus oma sõnavõtus ringmajanduse võimalustele. “80 protsenti otsustest, mis määravad toote jätkusuutlikkuse, tehakse tootearenduse faasis. Me peame disainima tooted nii, et materjalid oleksid pikalt ringluses ja võimalikult hästi taaskasutatavad,” rõhutas Plamus.
Ta lisas, et ringmajanduse keskne idee on vaadata jäätmeid kui ressursse. See tähendab teadlikke otsuseid disaini- ja tootmisfaasis ning efektiivseid meetodeid materjalide ümbertöötlemiseks.
“Mehaaniline ümbertöötlemine, mida meie laboris uurime, on paljutõotav, kuid vajab veel edasiarendamist,” selgitas Plamus.
TalTechi laborites uuritakse eelkõige mehaanilise ümbertöötlemise võimalusi, sealhulgas tekstiilkiudude taaskasutust, mis on küll lühenemisohus, kuid sobivad teatud rakendusteks. Lisaks otsitakse näiteks lahendusi ka tekstiilitolmu kasutamiseks.
Praktika ja innovatsioon pakuvad korduvkasutavaid lahendusi
Tekstiilijäätmetest korduvkasutatavaid pakendeid arendava ja tootva KIUD kaasasutaja Liis Tiisvelt jagas oma kogemusi innovaatiliste lahenduste loomisel. “Meie eesmärk on luua korduvkasutatavaid ja keskkonnasõbralikke pakendeid, mis oleksid skaleeritavad ja vastaksid turu vajadustele,” selgitas Tiisvelt, viidates KIUDi edukusele äriideede konkursil “Ajujaht”.
Tema sõnul on tekstiilijäätmete vähendamine võimalik, kui rakendada nutikaid ja praktilisi lahendusi. “Näiteks meie rendisüsteem võimaldab ettevõtetel kasutada sama pakendit mitmeid kordi, vähendades seeläbi tekkivate jäätmete hulka,” lisas ta.
Tiisvelt rõhutas, et sellised lahendused on olulised, kuna igal aastal tekib maailmas 12,6 miljonit tonni tekstiilijäätmeid.
Digilahendused ja tarneahelate tulevik
Üritusel esines ka Reverse Resources asutaja Ann Runnel, kes tutvustas digitaalseid lahendusi rõivatööstuse jääkide kogumiseks ja ümber töötlemiseks. “Kuigi kangajääke peetakse sageli jäätmeteks, on neil tegelikult suur potentsiaal. Reverse Resourcesi platvormi abil saab tagada, et kvaliteetsed jäägid leiaksid tee uuteks toodeteks,” sõnas Runnel.
Runnel rõhutas, et kuigi sageli peetakse kangajääke jäätmeteks, on neil tegelikult olemas turg. Reverse Resources ühendab tarkvara abil tehased ja ümbertöötlejad, et tagada materjalide liikumine kõrgkvaliteetsetest jääkidest uutesse toodetesse. Ettevõte on teinud koostööd selliste brändidega nagu H&M, kellega viidi läbi pilootprojekt tööstusjääkide kasutamiseks, ning tänaseks töötab Reverse Resources 16 rahvusvahelise brändiga ja enam kui 800 tehasega.
Üheks väljakutseks on tarneahelate toimimise tagamine. Näiteks vajavad ümbertöötlemistehased regulaarselt suuri koguseid kvaliteetset materjali, näiteks 300 tonni puhast puuvilla kuus, kuid süsteemid jääkide kogumiseks ja töötlemiseks ei ole veel piisavalt arenenud. Lisaks on keeruline lahendada kiirmoe ärimudelist tulenevaid probleeme, kus materjalide pidev uuendamine ja madalad kulud on vastuolus ringmajanduse põhimõtetega.
Runnel rõhutas ka digitaliseerimise tähtsust: “Tarneahelate jälgimine ja läbipaistvus on võtmetähtsusega, et tagada materjalide tõhus ringlus.” Tema sõnul pakub Eesti ainulaadseid võimalusi katsetada innovatiivseid lahendusi, mis võiksid saada eeskujuks kogu maailmas.
Globaalsed väljakutsed ja Eesti võimalused
Humana infojuht Mari-Helene Kaber rääkis globaalsest tekstiilitööstusest ja selle mõjust Eesti kontekstis. Näiteks toodetakse aastas iga inimese kohta keskmiselt 20 rõivaeset, eestlased ostavad aga keskmiselt 53 eset aastas, millest 11 pärineb second-hand poodidest.
“Humana sorteerib Eestis aastas 6 635 tonni riideid, kuid ainult kolmandik jõuab korduskasutusse. Regulatsioonid näevad ette, et konteineritest kogutud tekstiil on jäätme staatuses, mis tähendab, et see peab esmalt läbima jäätmekäitluse,” selgitas Kaber.
Tema sõnul on oluline parandada korduskasutuse süsteeme ning suurendada inimeste teadlikkust: “Tarbijate valikud ja nende teadlikkus mängivad suurt rolli jäätmete vähendamises.”
Ta rõhutas oma sõnavõtus ka ülemaailmse tekstiilitööstuse ulatust ja väljakutseid 2023. aastal toodeti maailmas 124 miljonit tonni kiude, millest puuvill moodustas vaid 20 protsenti. “Suur osa kogutud tekstiilist ei sobi korduskasutuseks ja vajab ümbertöötlemist,” sõnas ta.
Kui uuest aastast kehtib tekstiilide liigiti kogumise kohtustus, siis Euroopa Liidu regulatsioonid näevad aga ette, et konteineritest kogutud tekstiil on jäätme staatuses, mistõttu peavad need jõudma jäätmekäitlusettevõtetesse, mitte otse korduskasutusorganisatsioonidesse nagu Humana.
Võti peitub koostöös
Disain ja teadus lõid sündmusel käed, tuues selgelt esile vajaduse innovatsiooni, koostöö ja regulatsioonide järele. Üritus oli osa Creative Circular Cities projektist, mille eesmärk on edendada ringmajandust kuues demolinnas. Projekti rahastab 80 protsendi ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm, mille kogumaht ulatub nelja miljoni euroni.
