EveryPay blogi

138 miljonit eurot kuus! See on Eesti elanike kohta ülikõva tulemus

Eestimaalased ostavad üha rohkem erinevaid kaupu internetist.Foto:Shutterstock

Eesti Panga hiljuti avaldatud statistikast selgus, et 2021. aasta neljandas kvartalis tehti kuus keskmiselt 6 miljonit e-ostu. Kodu- ja välismaistest e-poodidest osteti kokku 249 miljonit euro eest ja hea uudis on, et eestlased eelistavad üha rohkem kodumaist.

E-ostude arv oli neljandas kvartalis 31 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal, ka käive kasvas 59 protsenti. 

Juba varasematel aastatel tõusvas joones liikunud e-kaubanduse turg sai aga erilise hoo sisse pärast koroonakriisi algust. Osaliselt oli selle põhjuseks kindlasti kriisist ja sellega seotud piirangutest tingitud sundolukorraga. Just siis hakati e-poodidest ostma ka selliseid kaupu, mida varem telliti internetist pigem harva, näiteks toidu- ja apteegikaubad. 

Ka  arvutite, tehnikakaupade ning kodu sisustamise ja mööbliga seotud e-ostude arv suurenes pandeemia alguses, kui inimesed pidid kohanduma kaugtöö ja -õppega. Kui pandeemia alguses ostsid inimesed esmatarbekaupu ja toitu suurtes kogustes, siis nüüdseks on kaupmeeste sõnul veebis ostlemine muutunud ratsionaalsemaks. 

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialisti Tiina Soosalu sõnul on oma osa eelmise aasta viimaste kuude e-ostumahtude, nagu üleüldise tarbimise suurenemises ka teise pensionisamba väljamaksetel.

Paraku ei saa teatud sektorid, nagu kultuur, turism ja transport, endiselt teenuseid täies mahus pakkuda. Nende sektorite müüginumbrid, sh müük e-kanalite kaudu, langes pandeemia saabudes drastiliselt ega ole siiani taastunud.

Kodumaised e-poed teevad välismaistele ära

Soosalu sõnul on ostjad viimastel aastatel hakanud eelistama Eesti e-poode. Näiteks tehti neljandas kvartalis 58 protsenti kõikidest e-ostudest Eesti e-poodidest. “Kohalikest e-poodidest osteti neljandas kvartalis keskmiselt 138 miljoni euro eest kuus, mida on 70 miljonit enam kui 2019. aastal samal perioodil.”

Välismaa e-poodidest osteti aasta viimases kvartalis 111 miljoni euro eest (50 miljoni euro võrra rohkem kui kahe aasta eest). E-ostu keskmine suurus oli neljandas kvartalis 42 eurot, Eestist tehtud ostude puhul 40 eurot, välismaalt ostes 44 eurot. Paari aasta eest oli Eestist tehtud keskmine e-ost 47 eurot ja välismaalt tehtu 46 eurot.

Väga kiiret e-kaubanduse kasvu kinnitavad ka pakiautomaatidesse saadetud pakkide mahud. E-kaubanduse Liidu andmetel saabus 2021. aastal pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33 protsenti rohkem kui aasta varem.

Sellisel muutusel on Soosalu hinnangul ilmselt mitu põhjust ja tegemist on kombinatsiooniga sundolukorrast, inimeste harjumuste muutumisest ning ka e-ostlemise võimaluste paranemisest. “Kuigi poodide uksed on Eestis nüüd avatud, on paljud inimesed jäänud toidukaupu ja muud esmavajalikku ostma e-poodidest, sest see on mugav ja toimib hästi, eelkõige suuremates linnades,” kirjeldas ta ja lisas, et kauplused kohanesid uue olukorraga kiiresti ja paljud panid oma e-kanali tööle just kriisi ajal.

Eestis ostetakse kõige enam pangalingi maksekorraldusega

Pangalingi kõrvale on tõusnud avatud pangandusel põhinev makse algatamise teenus. Pangalingi maksekorralduse ja avatud panganduse maksetega osteti neljandas kvartalis 53 protsenti kõikidest Eestis tehtud e-ostudest, käibest moodustasid need 76 protsenti. Kui maksmisel ei pruugi nende kahe makseviisi vahel erinevust märgatagi, siis tehniliselt on need siiski mõnevõrra erinevad lahendused.

Ka e-poodides pakutavad järelmaksuvõimalused on muutunud mitmekülgsemaks. Neljandas kvartalis osteti e-poodidest järelmaksuga kaupu keskmiselt 11,6 tuhat korda kuus kogukäibega 6,7 miljonit eurot. Keskmine e-poest järelmaksuga ostetud ost neljandas kvartalis maksis 574 eurot. Kuigi järelmaksu maht on võrreldes muude makseviisidega veel tagasihoidlik, muutub see tasumisviis üha populaarsemaks.

Lisaks nii-öelda klassikalisele järelmaksule pakuvad mitmed teenusepakkujad ka “osta kohe – maksa hiljem” võimalust ja seda kasutatakse teenusepakkujate sõnul üha enam. Kliendi jaoks tähendab see võimalust saada kaup kohe kätte ja tasuda selle eest intressivabalt osamaksetena alles järgmistel kuudel. Ostja jaoks on selle lahenduse puhul positiivne veel see, et seadusest tulenev 14-päevane tagastusõigus laseb kauba sobivuses veenduda enne, kui selle eest maksma hakatakse.

Eestis teeb e-oste hinnanguliselt 76 protsenti elanikkonnast

Pandeemia on siiski seda suhtarvu suurendanud — viie aasta eest oli e-ostlejate osakaal kümme protsendipunkti väiksem. Kõige aktiivsemad e-ostlejad on Suurbritannias (92 protsenti elanikkonnast), Hollandis (91 protsenti) ja Taanis (90 protsenti). 

Euroala riikidest on e-ostlejate osakaal tagasihoidlikum (pisut üle poole elanikkonnast) Lõuna-Euroopas: Portugalis (56 protsenti), Itaalias (54 protsenti) ja Küprosel (52 protsenti). Bulgaarias ja Rumeenias teeb e-oste aga alla poole elanikkonnast.

Euroopa e-kaubanduse turgu tutvustavas raportis tuuakse välja eri riikide kogemused, mis on küllaltki sarnased nii e-kaubanduse mahtude kiire muutuse poolest kui ka selles osas, kuidas pandeemia on eri sektoreid mõjutanud. Toidu- ja tervisekaupade kõrval on igal pool kasvanud spordikaupade, tehnika ja kodusisustuskaupade müügimaht internetis. Muu hulgas mainitakse, et e-oste on hakanud järjest enam tegema ka vanemad inimesed. Nende puhul mängib ilmselt suurt rolli see, et e-oste tehes õnnestub neil vähendada terviseriski.Vaata Eesti Panga avaldatud statistikat lähemalt siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.