Eesti Panga tellitud maksekäitumise uuringust selgus, et Eesti inimesed on väga rahul meie makselahendustega, hinnates kõrgelt nende mugavust, kaasaegsust ja turvalisust. Siiski saaks EveryPay tegevjuhi Lauri Tederi sõnul ettevõtted oma makselahendusi veelgi kliendisõbralikumaks muuta.

Eesti Panga maksekäitumise uuringu järgi eelistavad inimesed järjest vähem kasutada vaid sularaha. Selle põhjuseks on asjaolu, et juurde on tulnud sularahata maksevõimalusi, näiteks võimalus maksta nutiseadmega, mis on popp eelkõige nooremate hulgas. 

Füüsilistes müügikohtades tasub 86 protsenti vastajatest peamiselt pangakaardiga, kümme protsenti kasutavad sagedamini sularaha ja neli protsenti vastanutest nutitelefoni või -kella. 

Nutitelefoni või -kellaga maksmise osas ütles üheksa protsenti 18–29 aastastest, et see on nende jaoks eelistatuim maksmisviis. 

Kui igapäevaoste teevad Eesti elanikud peamiselt poes kohapeal, siis 16 protsenti vastanutest ütles, te nad ostavad ka igapäevakauba pigem interneti teel. Keskmisest suurem internetiostlejate osakaal on nooremate inimeste hulgas. 

Näiteks vanusegrupis 18–44 ostab 21 protsenti vastajatest igapäevakaupu aeg-ajalt või ainult e-poest. Suuremaid oste nagu näiteks tehnika ja mööbel tehakse internetist veelgi sagedamini – seda tõid välja pooled vastajatest.

Kaasaegsed makselahendused võiksid olla veelgi mugavamad

Eesti inimesed hindavad kõrgelt just siinsete makselahenduste mugavust, kaasaegsust ja turvalisust. Keskmiselt hindasid inimesed viie punkti süsteemis makseteenuste mugavust 4,3 punktiga.

Keskmisest suurem oli rahulolu nooremate inimeste seas. Turvalisuse vaatenurgast leidsid vastajad, et pangad on teinud kõik selleks, et maksmine oleks turvaline ja rahast ilmajäämise võimalus pankade juhiseid järgides sisuliselt puudub. Mõnevõrra madalama hinde sai makselahenduste turvalisus vene- ja muukeelse elanikkonna hulgas. Vastajatele meeldis, et maksmiseks on piisavalt erinevaid võimalusi ja neid on lihtne kasutada. Samuti toodi esile, et pakutavad lahendused on kaasaegsed ja vastavad maksja vajadustele. 

“Tegelikult saaksid Eesti ettevõtted  oma klientidega arveldamist veelgi mugavamaks muuta. Selleks on mitmeid võimalusi, mis tehniliselt on olemas, kuid ettevõtjad pole teadvustanud või on otsustanud kasutuselevõttu edasi lükata,” sõnas EveryPay tegevjuht Lauri Teder. 

Kuigi Eestis on interneti- ja mobiilipangandus üsna hästi arenenud, siis näiteks pdf arvelt andmete internetipanka kopeerimine on Tederi sõnul seni veel väga tüütu tegevus. “Miinimum, mis võiks olla, oleks ettevõtte poolt  makselingi lisamine pdf arvele või e-kirja, millega arve saadetakse.” Sellisel juhul saab klient arve mugavalt andmete kopeerimiseta tasuda. 

Tederi sõnul on nad EveryPays loonud makselingi lahenduse LinkPay, mis muudab lingi loomise lihtsaks. “Lisaks on võimalik makselink automaatselt genereerida nii Directo kui Standard Books raamatupidamise platvormides,” loetles ta. 

Maksete automatiseerimine muudaks elu lihtsamaks

Regulaarseid makseid näiteks kommunaal- ja telefoniarved, ajakirjanduse tellimist, lasteaia või spordiklubi kuutasu jms makstakse kõige sagedamini e-arve alusel või internetipangas (kokku 96 protsenti). 

Tihti jäävad arved õigeaegselt tasumata just seetõttu, et arve maksmine on tülikas, klient lükkab seda edasi, kuni kõik kuu arved on laekunud või vahel lihtsalt unustab maksta. “Maksete lihtsustamine ja automatiseerimine aitab ettevõttel oma finantsjuhtimist optimeerida – paraneb arvete tähtaegne laekumine ning väheneb vajadus tegeleda võlglastega,” sõnas Teder. 

Pangakaardiga püsimakse  teenus, nagu teevad näiteks Spotify või Netflix, võimaldab kliendi pangakaardilt arve tähtaja saabumisel raha automaatselt maha võtta ilma, et selleks peaks pangas eraldi püsikorralduse lepingut sõlmima. Selline teenus võimaldab arveldamist ka välismaa klientidega.

“Tehniliselt on see küllaltki lihtne ning selline funtksionaalsus on juba rohkem kui kuus aastat  koostöös EveryPayga läbi kohalike pankade kättesaadav olnud,” ütles Teder. 

Tema sõnul kasutavad mitmed kohalikud ettevõtted nagu online ajalehed ja spordiklubid seda võimalust, kuid suures plaanis on selle potentsiaal veel kasutamata. 

Uuringu viis läbi RAIT Faktum&Ariko 10. –27. augustini ning vastajaid üle Eesti oli 1004.