EveryPay blogi

Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulevitš: kuhu ja kuidas liikusid kümned miljonid teise samba raha?

Eesti panga ökonomist Lauri MatsulevitšFoto: Eesti Pank

Koroonaviirus ja teise samba väljamaksed suurendasid Eesti inimeste huvi e-poodlemise vastu ja põhjustasid hüppelise kasvu riigisiseste maksete osas. Näiteks kandsid inimesed kätte saadud pensioniraha oma teistele kontodele või maksid tagasi vanu võlgu.

Eesti Pank teatas hiljuti, et riigisiseste maksete arv kasvas selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes mullu sama ajaga 44,9 protsenti. Makseid tehti kokku 47,9 miljardi euro eest.  

Võrreldes aga tänavuse teise kvartaliga kasvas riigisiseste kliendimaksete käive 11,6 protsenti ja selliste maksete arv 2,1 protsenti.

Kolmandas kvartalis moodustasid riigisisesed maksed kõigist maksetest aga 68 protsenti. 

Raha kanti palju ühelt kontolt teisele

Selle aasta kolmanda kvartali eraisikute pangaülekandeid ja kaardimakseid mõjutasid Eesti panga ökonomist Lauri Matsulevitši sõnul II samba pensioni väljamaksed septembri alguses. “Hüppeliselt kasvanud ülekannete sees on nii saadud raha kandmist oma kontodele teises pangas kui ka näiteks laenude tagasimaksmist. Samuti on tarbimisse läinud II samba raha kasvatanud ka kaardimakseid,“ täpsustas Matsulevitš. II pensionisambast võeti välja üle ühe miljardi euro.

Kõige suurem teisest sambast lahkujale väljamakstud summa oli üle 440 000 euro ja väikseim alla ühe euro.

Lisaks tasub Eesti Panga kinnitusel silmas pidada, et üks Eestis tegutsev pank on senisest märksa aktiivsem maksevahendajatele teenuse pakkumise nišis. See muutus toimus umbes aasta eest ja selle tulemusel on maksete mahud võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga märkimisväärselt kasvanud.  

E-kaubandus sai koroonaviirusest lisaimpulsi

E-kaubandusega seotud maksete arv ulatus kolmandas kvartalis 0,6 miljardi euroni ja võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas selliste maksete arv 33,4 protsenti. 

Matsulevitši sõnul sai e-kaubandus eelmisel kevadel loomulikult lisaimpulsi ja viimase pooleteise aasta jooksul on e-kaubanduse (pangalink ja kaardimaksed internetis) osakaal ostude eest tasumisel veelgi kiirelt kasvanud. 

“Kui 2019. aastal oli e-kaubanduse maksete osakaal eraisikute kaardimaksetest veidi alla 20 protsendi, siis 2021. aastal on nende osakaal kasvanud keskmiselt 27 protsendini ning pandeemiapuhangute ja kaubanduse piiramise ajal on nende osakaal kohati olnud üle 30 protsendi,” täpsustas Matsulevitš. 

Kui kaupade ja teenuste e-ostude käive eestis suurenes kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kümme protsenti, siis pangalingi kaudu tehti näiteks samal ajal lausa 73,4 protsenti e-ostudest. 

„E-kanalite kaudu ostmine oli kasvamas juba enne pandeemiat. Maksete infrastruktuur ja harjumus veebist osta oli juba enne välja kujunenud ning see oli ehk üks põhjus, miks taastus jaekaubandus eelmise aasta kevadel kiiresti ja püsis tugev ka kogu pandeemia ajal,” kommenteeris Matsulevitš. 

Osa sellest e-kaubanduse kasvust on kindlasti püsiv ka pärast pandeemia lõppu. Lisaks tuleb Matsulevitši kinnitusel silmas pidada, et osa e-poodide ostudest on peidus ka tavalistes ülekannetes  ehk kui e-poest ostetakse suuremat kaupa arve vastu ja tasutakse ülekandega. “E-ostude puhul on kõige popim pangalingiga maksmine, mis on 63 protsendi jaoks esimene valik. Kasvanud ka uuemad makseviisid (digirahakotid jms), eriti nooremate seas,” täsustas ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.