EveryPay blogi

Viis suurimat ohtu, mis kaasnevad panganduse ja makselahenduste digitaliseerimisega

Pangandus ja makselahendused on pöördumatult liikunud digitaliseerimise suunas ja sealt tagasiteed “vanakooli” panganduse ja maksete juurde enam pole, kuid digimaailm pole siiski täiesti murepilvedeta helge tulevikulahendus. Ka siis tuleb lahenduste pakkujatel silmitsi seista ohtude ja takistustega, mida kas juba kõrvaldatakse või mis tuleb lähimas tulevikus seljatada.

Siin on viis põhilist probleemi, millega makselahenduste ja panganduse digitaliseerijad kokku puutuvad.

1. Digitaliseerimise taustal tehakse ikkagi “käsitööd”

Elektrooniline ja mobiilne pangandus ning kiired makselahendused peaksid toimima sekundi murdosa jooksul, sest andmeühendused on silmapilksed ning andmetöötlus serverites toimub samuti kohe. Kuid ikka kohtavad kliendid mõnikord selliseid lahendusi, kus kõik on pealtnäha justkui digitaalne, aga vastus saabub alles tundide, halvemal juhul päevade jooksul. Kuskil taustal saab keegi digitaalse lahenduse poolt edastatud andmed kätte ja vaatab need käsitsi üle. See nullib kogu elektroonilise asjaajamise põhieelise – kiiruse ja automaatsuse. 

Loomulikult on olukordi, kus rahapesu vastu võitlemise reeglistiku tõttu või muudel erijuhtudel peab inimene tehingud üle vaatama ning sekkuma, kuid ühes tavalises kaupluses, e-äris või teeninduspunktis peaks siiski digiajastul toimuma kõik automaatselt ning kiiresti. Klient valib kauba, valib makselahenduse, maksab ning tellimus on kohe töös, liikudes automaatselt edasi kohaletoimetaja kätte. Selleks peavad aga olema digitaliseeritud kõik kaubanduse etapid algusest lõpuni.

2. Ehitatakse vanu asju ümber, mitte ei võeta kasutusele moodsaid platvorme

Eriti just panganduses üritatakse edasi parandada, kohendada ja täiustada süsteeme, mis pole mõeldud tänapäevase e-panganduse jaoks ning on pärit võib-olla isegi eelmisest sajandist. Finteh-valdkonna iduettevõtted on suurpankadest selles osas paindlikumad, kuna nad suudavad kohe kasutusele võtta uued makselahendused, kasutajaliidesed ja teenused, mida kasutajad moodsalt finantsettevõttelt ootavad. Neil pole seda taaka minevikust, mis takistab kiiret edasiminekut. Kuid muidugi on ka traditsioonilisi pankasid, kes on suutnud vanadest süsteemidest lahti öelda ja rajanud täiesti uue lahenduse, mis vastab uue aja klientide nõudmistele.

Üks sellistest kiiretest lahendustest on ka Open Banking – uudne võimalus, mis aitab pankadel oma süsteemi avada teistele osapooltele uute teenuste pakkumiseks. Kliendid ei pea olema aheldatud oma panga (vanade) teenuste juurde, vaid võivad kasutada ka teiste pakutavaid lisavõimalusi. Näiteks makseteenuste pakkujad suudavad luua hoopis soodsamaid ja paindlikumaid makselahendusi, kui pangad ise – võidavad nii finantsasutused kui ka kliendid, kui koostööd tehakse.

Näiteks ei pea pangad ise tegelema aina muutuvate kliendiharjumuste ja uudsete maksemeetoditega – EveryPay lahendus finantsettevõtetele aitab pankadel keskenduda oma põhitegevusele ja makselahendused jätta sellele spetsialiseerunud firmale.

3. Kliendiandmed on suuremas ohus kui kunagi varem

Üks paratamatuid probleeme kübermaailmas on andmete turvalisus – tihti pole selle turvalisuse tagamine enam ka pankade endi kätes, sest plahvatuslikult on suurenenud õngitsusjuhtumite arv ning paroolide ja privaatse info väljapetmine, levivad aina osavamad petuskeemid jne. Digitaliseerimisega on kliendid tihti haavatavamad, kuna igaüks väljast saab nendega ühendust võtta ja iga klient peab ise suutma läbi näha, kas tegemist on pahatahtliku õngitsusega või tõesti pangatöötaja tahab temaga ühendust luua.

Samas on aina enam arenenud ka makselahenduste turvatarkvara, mis suudab paremini neid ohte avastada ja likvideerida. EveryPay pettuste ennetamise turvatarkvara on võimalik kaupmeestel kasutusele võtta, et see hoiataks enamlevinud petuskeemide eest ning hoiaks ära pahatahtlikke tehinguid.

4. Uusi lahendusi ja brände tekib väga kiiresti

Kui traditsioonilise panganduse kasutajad olid harjunud, et pankasid on kindel loendatav hulk ja neid eriti ei vahetata, siis digitaalse panganduse ja makselahenduste ajastul võivad teenusepakkujad väga kiirelt muutuda, tulla uusi tegijaid ning mõned vanad muutunud oludes üldse ära kaduda.

Sel juhul on nii ostjatel kui müüjatel võimalik kasutusele võtta mõni teenuste-ülene lahenduste pakkuja, kes koondab kõik uued makse- ja pangateenuste võimalused ühte kohta ja tegeleb nende liitmisega ise. Kasutajal jääb üle vaid valida endale mugav kanal, kus tehingut teha: avada arvutis brauseriaken, mobiilis äpp või lihtsalt kellaga maksta, mõtlemata sellele, milline teenus selle taga järjekordselt on ning kuidas seda oma pangateenusega siduda.

5. Kasutajate finantskäitumine muutub üleliia vabaks

Digitaliseerimine teeb ostmise ülimalt lihtsaks. Maksta saab ka siis, kui raha pole või kui rahakotti pole, paljud digiteenused kasutavad ka mikromakseid, mida varem kõrgete teenustasude tõttu polnud võimalik teha. Seega on inimestel võimalik ülilihtsalt ja kiirelt tehinguid teha ning igas olukorras oma digitaalset raha kulutada. 

Paraku ei saa digitaliseerimisele ette heita, et see inimeste elu liiga lihtsaks teeb. Lahenduseks selle ohu vastu on pigem kasutajate parem harimine ja neile vahendite andmine, mis nende finantselul aitab paremini silma peal hoida. 

Maksekäitumine peab panganduse ja makselahenduste digitaliseerimisel muutuma, kuid ka selleks on juba mitmed head digilahendused olemas. Pilvepõhised rahakotid ja kulutuste planeerijad aitavad kasutajal oma käitumist analüüsida, laenuvõimet hetkega hinnata ja mitte üle kulutada. Muidugi on oluline ka säästmisele mõelda, sellegi jaoks on digitaalsed vahendid olemas.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.