Valvekaamera ja turvatunne on tänapäeval niivõrd lähedaseks saanud, et naljaga pooleks võib neid pidada sünonüümideks. Kes siis ei sooviks teada, mis tema äraolekul kodus toimub või millega kolleegid väärtuslikku tööaega näiteks puhkeruumis sisustavad. Üks hetk. Kas tundub, et eelmises lauses kõlas midagi valesti?

Esmapilgul tundub, et pole midagi lihtsamat, kui kruvida valvekaamera seinale ja hiljem vaatad seda nagu põnevusfilmi. Lootus on näha midagi erakordset. Kuid reaalsus ei ole paraku nii roosiline. Videovalve paigaldamine võib pakkuda teistmoodi „põnevust“, näiteks ebameeldivat tutvust andmekaitse inspektsiooni inspektoriga või midagi hoopis põrutavamat, kirjutab Foruse jurist Sulev Tammemäe. 

Forus pakub väga paljudele ettevõtetele üle Eesti turvateenust, sealhulgas videovalvet. Seega on loogiline, et meie kui turvapartneri käest uuritakse sageli, kas ja kuhu võib tööandja valvekaameraid paigaldada ning mis pärast saab. Ka siinkirjutaja on saanud sarnaseid küsimusi. Näiteks üks meditsiiniteenuse pakkuja jõudis järeldusele, et edasine tegutsemine ilma valvekaamerata on mõeldamatu. Vastavalt sellele sõnastas ta meie ettevõttele ka järgmise küsimuse: „Millised õigused ja kohustused kaasnevad meile videovalve paigaldamisega?“ 

Valvekaamerate paigaldamisel juhtub tihti, et olukorra lahendamist alustatakse valest kohast. Nii ka eelneva meditsiiniasutuse näite puhul. 

Käesoleva artikli eesmärk on ulatada tööandjatele kätte nii-öelda õige ots, et harutada lahti sasipundar: kuidas on omavahel läbi põimunud videovalve ja turvatunne ning kust algab privaatsus, mis on inimese üks põhiõigusi. 

Kuna videokaamerate paigaldamine ja andmete töötlemine on üsna mahukas ning nüansirohke teema, keskendume praegu vaid ühele kitsale küsimusele – mida peab üks tööandja tegema enne, kui palkab tehniku, kes kruvib üles ühe või mitu valvekaamerat. 

Videovalve – eesmärk pühitseb abinõu

Nii elus kui ka äris on alati oluline mõelda eesmärkidele. Olgu see klišee või mitte, kuid eesmärk on väga tähtis ka valvekaamerate paigaldamisel ja see tuleks esmatasandil välja selgitada. Asjakohane eesmärk valvekaamerate paigaldamisel saab olla inimeste ja vara kaitse, mitte huvi teada saada, mis näiteks kõrvalkabinetis toimub, mida keegi oma arvutis teeb või kes kellega käib.

Isiku- ja vara kaitse vajadust tuleb eraldi selgelt põhjendada, mitte lihtsalt enda jaoks nagu mantrat korrutada, et minu vara vajab kaitset. Näiteks tuleb mõelda, kas varasemalt on olnud ettevõttes või selle territooriumil vargusjuhtumeid. Kui ei, siis miks on nüüd alust arvata, et see võib tulevikus juhtuda? Kui suur on tõenäosus taolisteks sündmusteks tulevikus? 

Asjakohane eesmärk valvekaamerate paigaldamisel saab olla inimeste ja vara kaitse, mitte huvi teada saada, mis näiteks kõrvalkabinetis toimub või mida keegi oma arvutis teeb.

Kas ja kuivõrd efektiivne on valvekaamerate paigaldamine sündmuste ennetamiseks või siis hiljem rikkumiste avastamiseks? 

Soovitatav on mõelda, kas kaamerate paigaldamisele on mõni muu alternatiiv, kuidas vara kaitsta – mehitatud valve, tavaline tehniline valve signalisatsiooniga, parem valgustus või kvaliteetsema lukuga uksed ning väravad. 

Mida rohkem sarnaseid küsimusi endale esitada ja neile asjakohased vastused saab, seda selgemaks peaks muutuma, kas ja kuivõrd on õigustatud valvekaamerate paigaldamine.

Analüüsi, mis tuleb läbi viia enne kaamerate paigaldamise otsust, nimetatakse riskianalüüsiks või siis ka õigustatud huvi analüüsiks. Kuid sõltumata pealkirjast, peaks see kirjalikult vormistatud analüüs andma ühese ja selge vastuse, et kaamerate paigaldamine ettevõtte ruumidesse ja territooriumile on päriselt põhjendatud ja vajalik. 

Oluline on põhjalikult analüüsida, kas minu kui omaniku huvi oma vara valvekaameratega kaitsta kaalub üles selle, et kellegi teise privaatsus võib saada kannatada?

Kuid lisaks eelnevale tuleb riskianalüüsis hinnata ka inimeste privaatsusõigusi – kas privaatsus saab riivata? Tuleb põhjalikult hinnata, kas minu kui omaniku huvi oma vara valvekaameratega kaitsta on proportsioonis ja kaalub üles selle, et kellegi teise privaatsus võib saada kannatada.

Tegemist on klassikalise vastanduvate huvide skeemiga, kus kaalukausi ühel poolel on isiku privaatsus ja teisel poolel omaniku huvi oma vara kaitsta.  

Isikuandmete vastutava töötleja risk

Eelnevast nähtub, et kui tööandja soovib kaameraid paigaldada, tuleb enne meistrimehe kutsumist teha korralik ajurünnak. Ja nii võibki teinekord juhtuda, et riskianalüüsi tulemusel selgub, et eesmärgi saab saavutada ka teisiti, sealhulgas viisil, mis riivab vähem privaatsusõigusi. 

Kui aga valvekaamerate kasutamisest tõesti pääsu pole, siis riskianalüüsi olemasolu ja selle sisu eest vastutab reeglina isikuandmete vastutav töötleja. Foruse igapäevases äritegevuses on vastutavaks töötlejaks klient, välja arvatud juhul, kui Forus otsustab kaameraid paigaldada iseenda tarbeks. 

Kokkuvõttes peab andmetöötleja ehk klient olema alati valmis kõigile valvekaamera alasse jäävatele inimestele oma videovalve eesmärki põhjendama. Kui kaamerate kasutamiseks pole õigustatud eesmärki, riskib ettevõte andmekaitse inspektsiooni külaskäigu ja trahvidega.

See, milline on riskianalüüsi konkreetne sisu, sõltub olukorrast, kuid asjakohast abi saab riskianalüüsi koostamiseks näiteks andmekaitse inspektsiooni kodulehelt.