Kuidas tuua kokku ettevõtted ja teadlased, et saaksid sündida uudsed ja innovaatilised ärid ja ideed. Loomeinkubaator on koostöös TalTech’iga alustanud üritustesarja “Disain kohtub Teadusega”, mille eesmärgiks on tutvustada ülikoolis tehtavat teadustööd erinevate materjalidega ja ettevõtjaid, kes on teinud koostööd ülikoolidega.
Kõige esimese sündmuse raames siseneti põnevasse seentemaailma. Seened on võlusõna, mis kogub aina enam populaarsust materjalina. Chaga ehk must pässik, mütseel ja valgustid – need on vaid mõned näited seente mitmekülgsusest ja nende kasutamisest erinevates valdkondades. Seda materjali uurivad nii ettevõtjad kui ka teadlased, et leida võimalusi, kuidas seened saavad mõjutada meie igapäevaelu ja jätkusuutlikku tulevikku.
“Disain kohtub Teadusega” esimesel sündmusel tutvustas seentega seotud teadustööd Eesti Maaülikooli teadlane Maidu Silm. Seda materjali on Silm uurinud mitu aastat erinevate teadustööde raames ning hetke fookus on suunatud raviseentele, nende kasvatamise võimalustele ja bioaktiivsete ühendite uurimisele.
Üritusel tutvustasid seentest valmistatud innovaatilisi tooteid kolm ettevõtet. Näiteks tegeleb ettevõte Myceen seenematerjalide arendamise ning disainis rakendamisega. Myceeni toodetes on kasutatud mütseeli ehk seeneniidistikku ja teise osana puidu- ja põllutööstuse jääke.
Ettevõtte kaasasutaja Siim Karro tõi seente kui materjalini jõudmise teekonnast rääkides välja eelkõige nende uskumatud omadused. „Seened on looduse ümbertöötlejad, muutes selle ringmajandavaks. Seen on ka hajusorgan, mis tähendab, et ta suudab oma tegevuses infot edasi anda.“
Myceen’i üheks populaarseimaks tooteks on Wise’i lamp, mida on müüdud üle maailma ja see on võitnud Eestis disainiauhinna. Myceeni üks viimaseid suuri projekte on näiteks Singapuris asuva Eesti saatkonna tarbeks kasvatatud spetsiaalsed blokid. Kuid nende seinapaneele võib leida ka näiteks ühest Londoni kohvikust. Tagasiside kohvikust oli vaid rõõmustav. „Omanik andis tagasisidet, et seinapaneelid ei ole ainult esteetilised ja akustika jaoks head, vaid ka nende küttearved läksid väiksemaks,“ rõõmustab Karro.
Tulevikku vaadates näeb Myceen, et potentsiaal ei ole ainult disaintoodetes, vaid mõelda tuleb suuremalt ja laiemalt. „Seda soodustab ka turg, sest on vaja kekskonnajalajälg alla tuua. See hakkab hinda ja funktsionaalsust üle kaaluma.“
Teine näide seentest ettevõtluses on MatiFoods, kes on välja arendanud kanaloogi, mille valmistamiseks on kasutatud mükovalku. „Peamiseks tooraineks on mükovalk ehk seenevalk, mis kõigi asendamatute aminohapete sisalduse ja toiteväärtuse tõttu on suurepärane alternatiiv loomsetele valkudele. Mükovalgus on rohkem valku kui tavalises seenes ja seda tasub süüa nii veganitel kui ka lihasööjatel. Kohati saab mükovalku võrrelda sojavalguga, aga viimast paljud inimesed süüa ei saa,“ kirjeldab oma ettekandes MatiFoods’i toidutehnoloog Angelina Vinogradova.
Miks mükovalku veel toidutootmises eelistada on see, et selle tootmiseks on vaja vähem ressursse kui liha tootmiseks – süsiniku jalajälg on 40x väiksem kui veiselihal ja 6x väiksem kui kanalihal. Lisaks on ka vee jalajälg 30x väiksem kui veiselihal ja 6x väiksem kui kanalihal.
Kolmandaks näiteks, kuidas seentemaailmas innovatsiooni teha oli Shroomwell. Shroomwell Innovation on täna maailma suurim meditsiiniseente kasvataja, kellele kuulub 500 hektarit meditsiiniseente välikasvatusi Eestis ja USA-s. Tõrvas alustas ettevõte 5000 ruutmeetri suurust meditsiiniseente sisekasvatuse rajamist. Väli- ja sisekasvatuste kombineeritud mahtude põhjal edestab Eesti roheidu kõiki globaalseid konkurente.
Shroomwell ’i tegemisi tutvustas Shroomwell Innovation tegevjuht Siim Raadik. „Meie fookuseks on lõpptoodete lansseerimine. Tooraine osas on konkurents ülitihe ja kui palju me ka ei üritaks, siis Hiina suudab alati rohkem kasvatada. Seal on maailma suurim seenekasvataja, kellel on 16 tehast ja kokku suudavad nad kasvatada 1400 tonni seeni päevas. Aga nemad näevadki ennast tooraine eksportijana ning fookus ei ole lõpptoodetel.“
Kui vaadata Eesti seeneturgu laiemalt, siis tõi Raadik välja, et kuigi nähakse teineteist konkurentidena, siis pigem tuleks teha koostööd. „Kui ajud kokku panna, siis saame midagi suurt saavutada. Selleks, et rahvusvahelisel tasandil läbi lüüa, on vaja teha tiigrihüpe üheskoos,“ sõnav ta.
Praegusel hetkel teeb Shroomwell koostööd mitme ülikooli ja laboriga. Raadik kinnitab, et ambitsioon kasvab kiiresti, kui sul on targad inimesed pundis. Samas tõi ta välja, et kogu maailma innovatsiooni ei ole võimalik ära teha ja pead valima mingite suundade vahel. „Vaja on läheneda praktiliselt,“ lisab ta.
Kokkuvõttes oli kõikidel osalejatel põnev kuulata, milline on hetkel toimuv teadustöö seentega ja kuidas on ettevõtjad seda innovaatilist materjali oma tegemistes ära kasutanud. Juba järgmised üritused Disain kohtub Teadusega sarjas on toimumas näiteks plasti ja bioplasti ning tuleviku toidu teemadel.
Disain kohtub Teadusega on Tallinna Loomeinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Lisainfo tulevaste sündmuste kohta Loomeinkubaatori kodulehe kalendris.
