Aasta kõige tulekahjude rohkem aeg on käes, mis tähendab seda, et on viimane aeg vaadata üle potentsiaalsed ohuallikad ja tuletada meelde päästeameti nõuanded hoonete turvalisemaks muutmiseks.
Tänavu on tulekahjudes hukkunud 43 inimest (16.12.2022 seisuga). See on nukker statistika, mida saab parandada, kui muuta hooned meie ümber, olgu need siis kodud või töökohad, ohutuks. Päästeamet on loonud oma kodulehel ka võimaluse testida kodude tuleohutust.
Tuleohutus töökohal
Päästeameti statistika kohaselt toimub keskmiselt 50 protsenti hoonetulekahjudest kodudes. Ülejäänud hoonetulekahjude, sealhulgas ka töökohtadel toimunud tulekahjude peamised põhjused on seotud näiteks lahtise tule kasutamise ja tuletööde nõuete mittetäitmisega, riketega ruumide ja hoonete elektripaigaldistes ja elektriseadmetes ning hooletusega elektriseadmete kasutamisel. Kindlasti tasub korra aastas meelde tuletada ka töökohal kehtivat tuleohutuse seadust.
Suitsu- ja gaasiandur
Erinevad andurid ei pruugi küll elamist päästa, kuid kindlasti aitavad need varakult ohu tuvastada ja päästa vähemalt inimelusid. Korteris või väiksemas kontoris tuleb andur paigaldada ruumi, mis on kõikide teiste ruumidega ühenduses, samuti kodus igasse magamistuppa.
Majas peab iga korrus olema varustatud suitsuanduriga. Puuküttega ahju, pliidi või kamina omanikud peavad aga paigaldama vingugaasianduri, sest suitsuandur vingugaasi ei tuvasta.
Peamistest tulekustutusvahenditest peaksid igas kodus ja töökohas olema tulekustuti ja tulekustutustekk.
Elektrisüsteemid
Nagu eespool mainitud, põhjustavad tuleohu tihti just elektriseadmed ning ülekoormatud elektrijuhtmed. Üha enam soetatakse uusi tehnikaseadmeid, kuid elektrisüsteemide uuendamine jääb sealjuures tähelepanuta.
Harvad pole olukorrad, kus elektrisüsteem on vana ja pistikupesi ei jätku, mistõttu tehakse pikendusjuhtmetest ohtlikke jätkeid. Tulemus: pikendusjuhtmesse ühendatud kodutehnika ja sellele lisaks ka jõulutuled tekitavad juhtmetes ülekoormuse ja halvemal juhul põhjustavad tulekahju.
Ohtlikud on ka käepäraste vahenditega parandatud elektriseadmed ning ohumärgiks on sulamis- või põlemisjäljed seadmel. Elektrisüsteemid vaata enne talve saabumist üle ja kui vaja, siis kutsu koolitatud spetsialist parandustöid tegema.
Üheks võimaluseks on uurida ettevõtetele mõeldud kauplemisplatvormi merXu, kus lisaks erinevatele elektriseadmetele leiab teenuste kategooriast ka diplomeeritud elektriku.
Korsten ja küttekolded
Enne suurema külma saabumist on soovitatav ära korraldada ka korstna, ahjude, kaminate, pliitide ning ühenduslõõride hooldus ja puhastamine. Seda nii remonditud kui vanade küttekollete puhul, et välistada tahmapõlengu oht. Kortermajade küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama kord aastas, eramajades on see kohustuslik kord viie aasta jooksul. Ja seda ka siis, kui koduomanikule tundub küttekolle ideaalselt toimivat.
MerXu platvormilt leiab hulga erinevaid kütte- ja torustiku hooldusvahendeid, mis kuluvad alati marjaks ära.
Mõistlik on kord aastas lasta küttesüsteemid üle vaadata. Kui endal jääb oskuseid vajaka, siis võib korstnapühkija kutsuda sagedamini kui viie aasta tagant. Oluliseks osaks ohutusest on ka ahjude mõistlik kütmine. Ülekütmise ja ka valede kütmisvõtete korral ohustavad ahju praod, tahma süttimine ja isegi plahvatus.
Gaasiseadmed ja soojuspumbad
Kuigi suurimaks ohuallikaks on vanad ja hooldamata pliidid ning ahjud, võib tulekahju üsna lihtsalt alguse saada ka teistest küttesüsteemidest. Soojuspumpade puhul tuleb veenduda, et seade on töökorras ja regulaarselt spetsialisti poolt hooldatud. Samuti peab elektrisüsteem lisakoormusega toime tulema.
Regulaarselt peab kontrollima ka gaasiseadmeid. Viimaste puhul on ohumärgiks see, kui lagi gaasiseadme kohal on kollane või pruun. Samuti tuleb kontrollida seadme vaateakna kaudu gaasileegi värvi: korrektne on kaunilt sinine, aga kindlasti mitte kollane.
Ohumärkide korral tuleb pöörduda spetsialisti poole, sest isehakanud parandaja oskamatus võib valusalt kätte maksta ja lõppeda hullemal juhul gaasiplahvatusega.
Kuidas käituda tulekahju või tulekahjutunnuste avastamisel?
- Teavita valjuhäälselt lähedal asuvaid teisi hoones viibijaid!
- Helista 112!
- Väikese põlengu korral proovi tulekahju ise lokaliseerida/kustutada, TAGADES ENDA OHUTUSE!
- Kui tulekahju kustutamine ei õnnestunud või on ohtlik, siis evakueeru!
Alati tasub üle vaadata ka päästeameti kodulehel olev tuleohutuskoolituse video.
