MerXu blogi

Kütteperiood ajab hirmu nahka? Soojaarveid saab vähendada ka kapitaalremonti tegemata

Selleks, et vähendada küttearveid tasub üle kontrollida ka see, kui soojapidav kodu on.Foto: Shutterstock

Talv on taas ukse ees ning kütteperiood juba käimas. Kuna küttelahendused on praegu ajaloolises võrdluses ebatavaliselt kõrgete hindadega võib talvehooaeg püsikulusid ootamatult palju suurendada. Õnneks saab paljudes kodudes küttevajadust vähendada ilma kapitaalset remonti tegemata.

Nimelt saab kodu kütmiseks vajalikku energiakogust allapoole tuua ruumide soojalekkeid vähendades. Eriti just natuke vanemates hoonetes võib leiduda mitmeid võimalusi nende vähendamiseks kapitaalseid renoveerimistöid ette võtmata. Võimalusi selleks leidub aga ka uuemates kodudes.

Aga kuidas neid soojalekkeid siis õigupoolest vähendada? Ja kas tasub esimese asjana kohe seintele soojustust lisama hakata? Või maksab esialgu proovida soodsamaid lahendusi, mis pealegi suuremat mõju võivad anda?

Vaheta või korrasta aknad-uksed

Aknad ja uksed tasub üle vaadata isegi siis, kui nende vahelt otseselt tuul tuppa ei puhu. Eriti vanemates majades ja vanemate akende ja uste puhul on sagedane tõsiasi, et need pole kuigi soojapidavad. Isegi korralikud kuid vaid kahekordse klaasiga vanemad puitaknad lasevad võrreldes uue, kolmekordse pakettaknaga sooja välja väga olulisel määral rohkem. Sama käib ka uste kohta. Näiteks mõnekümne aasta vanuste uste-akende vahetamisega tänapäevaste vastu võib säästa küttearvetest isegi kuni viiendiku.

Nendel töödel on lisaks soojapidavuse parandamisele veel üks pluss. Nimelt on uuemad aknad-uksed tihtipeale visuaalselt ilusamad vaadata ja loovad seeläbi meeldivama elukeskkonna. Eluruumi väärtuski võib sedasi tõusta. Miinuspoolelt ei pruugi akende ja uste vahetus olla just kõige soodsam töö.

Õhuvahede olemasolu tasub kontrollida isegi uuematel akendel ja ustel, sest tihendid ei ole paraku igavesed. Nende eluiga võib ulatuda mõne aastani, misjärel hakkavad need soojapidavust vähendama. Lihtsa kontrolli võib igaüks ise paberilehega teha – võta tavaline A4 kontoripaber, pane see aknaraami ja tihendi vahele ning sulge aken. Kui lehe saab suurema vaevata välja tõmmata, tuleks tihendite vahetamisele mõtlema hakata.

Kontrolli ventilatsioonisüsteemi

Väga suured soojakaod võivad tekkida vananenud või mittetoimiva ventilatsioonisüsteemi tõttu. Kui ikka majas on õhuvahetuseks olemas vaid värskeõhuklapid ehk sisuliselt suletava klapiga augud seinas, jääb tõsiasjaks, et välja mineva sooja asemele tuleb tuppa külm välisõhk.

Auku seinas võib asendada näiteks tervikliku ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega, kus õhu liigutamise ja tagasituleva õhu soojendamisega tegeleb keskne seade, millest vastavalt projektile ventilatsioonitorud eri ruumidesse veetud. Natuke lihtsam variant on lasta värskeõhuklappide asemele paigaldada lokaalsed ja väiksemad, kuid siiski hästi toimiva soojustagastusega värskeõhuklapid. Mõlemat lahendust kasutades paraneb kodu sisekliima ning vähenevad küttele kuluvad rahasummad.

Likvideeri õhulekked

Kui ventilatsioon on juba soojustagastusega, siis tuleks vaadata üle muudki õhulekked ning külmasillad ja võimalusel need likvideerida. Kurioossel kombel tuleb pahatihti kõige enam külma tuppa esmapilgul kõige väiksemate õhulekete kaudu. Sellised on näiteks praod akendes ja ustes ning põrandates ja maja erinevate osade liitekohad, mille soojustus pole piisav või kus on ehituslikud vead, näiteks akende ja uste ümbrus.

Vanemate eluhoonete ehitusel ei tehtud neile eraldi ventilatsioonisüsteemi ja arvestati loomuliku õhuvahetusega – akende ja uste pragudest tuleva õhuga -, mis tegelikult ka täitsa kenasti toimibki. Kuid pideva värske õhu teine külg on muidugi see, et toasoe sõltub välisest kliimast vägagi palju. Kui ikka 30 miinuskraadiga külma tuppa tuhiseb, ei pääse kuidagi sooja juurde keeramisest või tihedamast ahjukütmisest.

Pealegi on ilmselt selge, et sellises majas ei jaotu soojus kuigi ühtlaselt ning mõni koht jääbki külmaks, ükskõik kui palju kütta. Pragusid ja õhuvahesid saab aga lihtsalt likvideerida erinevate vahenditega. Olenevalt materjalist, kus pragude täitmist vaja on, sobivad  selleks muuhulgas montaazivahud ja hermeetikud

Kata aknad

Korralikult soojustatud kodus võivad efekti anda väiksemadki muudatused. Näiteks toovad seintega võrreldes omajagu külma tuppa isegi üsna korralikud aknad, mida aga lihtsalt vähendada saab. Nimelt, kui aknad on suletud, saab soojakadu ja külma õhu sissetungi pidurdada kardinatega. Kardinad ongi tõhus viis kodu küttevajaduse mõningaseks vähendamiseks, eriti tõhusad on selleks paksemad kardinad ja pimendavad rulood.

Olenevalt kodu ehitusest ja küttesüsteemi tüübist võib kardinaid kasutades aga juhtuda, et radiaatorid jäävad nende alla. Seda tasuks aga vältida, sest sel juhul ei levi soojus radikatest toas ühtlaselt ja rohkem energiat kulub kardina ja akna vahelise jahedama õhu soojendamisele.

Vaata üle piirdekonstruktsioonide soojustus

Maja soojakadude ja kütmisvajaduse vähendamiseks võib esimesena abinõuna torgata pähe selle soojustamine. Tegelikult ei pruugi piirdekonstruktsioonide egk seinte, põranda või akende soojustamine olla sugugi kõige kuluefektiivsem lahendus, millest esimesena alustama peaks. Seda seetõttu, et mujalt võivad soojakaod olla märksa suuremad ning nende parandamine üpris palju odavam. Kuid kui aknad-uksed ja ventilatsioon juba üle vaadatud, tasub ka suuremate pindade täiendavale soojustamisele mõelda.

Kui eluhoone soojustus on puudulik, on kasu muidugi selle ükskõik millise osa soojustamisest näiteks mineraalvilla või vahtpolüstürooliga. Suurima tulemuse annab aga tavaliselt katusealuse soojustamine, sest teadupärast liigub soojus üles ning seetõttu on soojakaod lae kaudu üldjuhul suurem, kui seintest või põrandast. Pealegi on näiteks põranda soojustamine juba märksa mahukam ja kallim töö, kui lae täiendav isoleerimine.

Tõsi, täiendava soojustuse lisamine on kõige lihtsam peaasjalikult era- või paarismajade elanikele. Kortermajade puhul on soojusisolatsiooni lisamine üldjuhul võimalik tervele majale korraga ning selleks on vaja juba korteriühistu nõusolekut ja ette võtta suuremad tööd.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.