“Mulle ei meeldi ajakirjanikud ja ma kardan neid!” Oma toolil nihelev keskastmejuht on seda öeldes silmnähtavalt ärritunud ja samas ka aus. Milttonis on algamas järjekordne meediakoolitus ühe Eesti suurettevõtte kõneisikutele ja selline ülestunnistus pole paraku midagi väga üllatavat või originaalset.
Sarnane lause kõlab meie meediakoolituste alguses päris sageli, kui palun koolitusel osalejatel sissejuhatuseks kirjeldada enda suhet ajakirjanikega ning ootuseid eesseisva koolituse osas. “Ma eelistaksin üldse mitte ajakirjandusega suhelda,” ohkab teine koolitatav, kelle juhtida on suur osakond ja kes seetõttu peab aeg-ajalt siiski vastama nii kirjalikele küsimustele kui ka kaamera ette astuma.
Neid inimesi ühendab teadmatusest tingitud hirm ajakirjanikega suhtlemise ees. Üks põhiküsimusi, mis Milttoni meediakoolitustel kerkib, on selline: miks on nii, et ma räägin ajakirjanikule ühtedest olulistest asjadest, aga artikli pealkiri ja rõhuasetused on hoopis teised ja see, mida ma enda arvates ütlema läksin, ei jäänud üldse kõlama?
Enne Milttoniga liitumist töötasin 25 aastat ajakirjanduses. Põnevatel 1990ndatel olin Eesti Päevalehe poliitikareporter, seejärel töötasin pikalt Äripäevas nii majandusajakirjaniku kui erinevate üksuste juhina ning siis vedasin Postimehe majandustoimetust. Viimased viis aastat olen tegutsenud Milttonis strateegilise konsultandi ja koolitajana. Arvestades teekonda, mille olen ajakirjanduses läbinud, usun, et tean päris hästi, kuidas ajakirjandus toimib ja kuidas ajakirjanikud mõtlevad.
Hundid olgu söönud ja lambad terved
Seda teadmist annangi nüüd Milttoni meediakoolitustel edasi neile, kes oma igapäevatöös ajavad head ja õiget asja, aga siiski vahel ajakirjanduselt piki näppe saavad. Tavatsen koolitustel alati rõhutada, et ajakirjanike tähtsaim roll on olla ühiskonna valvekoer, tuua esile see, mis vajab parandamist. See omakorda tähendab, et sageli küsibki ajakirjanik pigem negatiivse alatooniga teravaid küsimusi. Sellest, kuidas sellisest olukorrast väljuda nii, et hundid on söönud ja lambad terved, oma meediakoolitustel räägimegi.
Hea kõneisik suudab anda olulist ja sisulist infot selliselt, et see läheks ümbritsevale maailmale korda ning on ka köitvalt esitatud. Seega on meedia tundmise kõrval väga tähtis eeltöö enne kaamerate ja mikrofonide ette astumist. Koos rahandusministeeriumis aastaid ministreid ja ametnikke selles vallas nõustanud Sigrid Laevaga aitame jõuda keeruliste teemade puhul õige rajani.
Noppeid koolituse läbinutelt
- “Sain paremini aru, millist uudist ajakirjanikud otsivad või mis teeb uudise uudiseks.”
- “Sain parema ülevaate, milline on minu vastutus meediaga suhtlemisel.”
- “Eriti kasulik oli enda esinemist kõrvalt näha.”
- “Minu jaoks oli oluline arusaam, kuidas küsimustele vastata, kui see ei puuduta vaid enda tegevusala. Ja milleks tuleb valmis olla.”
- “Reaalse intervjuu andmine andis võimaluse enda vigadest aru saada.”
Allikas: Miltton
Iga koolitus on rätsepatöö
Teeme meediakoolituste ettevalmistamisel alati rätsepatööd ja lähtume konkreetse ettevõtte või organisatsiooni vajadusest ja koolitatavate varasemast kogemusest. Räägime nii meediasuhtluse A-st ja B-st, aga pakume ka kõneisikute meistriklassi koolitusi, mis on osa laiemast persoonibrändi kujundamisest. Räägime toimetuste ülesehitusest ja toimimispõhimõtetest, ajakirjanike mõtteviisist, sõnumiselgusest nii kaamera ees kui ka kirjalikes tekstides ning jagame ohtralt reaalsete näidetega pikitud praktilisi näpunäiteid.
Muidugi teeme ka praktilisi harjutusi ja need annavad võimaluse uuel viisil läbi mõelda, mida meedias rääkida, kuidas enda olulisi teemasid paremini esitada ning lõpuks ennast intervjuud andes julgemalt ja paremini tunda.
Kaameratreening annab praktikaks kindlust
Meie kaameratreeningud on eriti arendav võimalus turvalises keskkonnas läbi mängida ka seda, mis reaalelus võib olla ebamugav. Enda nägemine tekitab kõrvalpilgu ja annab tohutult teadmisi, mida järgmisel esinemisel silmas pidada.
Eraldi oluline teema on kriisikommunikatsioon, milleks tuleb alati valmistuda enne vajaduse tekkimist. Kui kriis käes, siis on selleks hilja. Lisaks teooriale keskenduvatele koolitustele oleme teinud läbi aastate mängulise stsenaariumiga kriisisimulatsioone, mis testivad juba paika pandud kriisikommunikatsiooni põhimõtteid ja käsuahelaid ning annavad materjali nende täiustamiseks.
Kui tunned, et teie ettevõttes või organisatsioonis oleks vaja tõsta teadlikkust meedia toimimisest ja ajakirjanikega suhtlemisest, suurendada valmisolekut kriisikommunikatsiooniks ja kaamera ees esinemisteks, siis võta meiega julgelt ühendust. Koos paneme paika, millise lähenemisnurgaga meediakoolitust just teie vajate.
