Eesti tähistab sel aastal 20. aastapäeva nii Euroopa Liidu (EL) kui NATO liikmena. Sel kevadel, 9. juunil, valime uut Euroopa Parlamenti (EP), mis otsustab, kellest saavad järgmised Euroopa Liidu otsustavad poliitilised jõud.

Näeme igapäevaselt, kui oluline on teha tihedat sisulist koostööd ning tegutseda ühiselt nii meie heaolu kui julgeoleku nimel. On selge, et kahekümne seitsme liikmesriigiga, erinevate poliitiliste jõudude ning enam kui viiesaja miljoni kodanikuga Euroopa Liidus saavad otsused sündida kompromissidena ning seda põhjalike arutelude ning poliitiliste läbirääkimiste tulemusena nii Brüsselis kui koduriigis. See on Euroopa Liidu suurim tugevus – tuua nii palju eri huvidega osapooli kokku ja jõuda kõigile sobiva lahenduseni.

Tihtipeale jõuab sellest koostööst ja ühiselt tegutsemisest koduriiki aga üsna lihtsustatud pilt, justkui keegi kusagil Brüsselis otsustas midagi ja meie käest ei küsinud keegi. Samas on äärmiselt oluline, et me püüaksime olla aktiivsed ja panustada sisuliselt kõikidesse EL-i poliitikatesse just sellega, mis meile Eesti kontekstis, oma asutuse, ettevõtte väärtustest ja tegevusalast lähtudes oluline on. Saame seda teha nii ettevõtja kui ka tavalise inimesena ning igasugune aktiivne kaasa rääkimine on ainult tervitatav.

Koostöös sündivad poliitikad

Alustame sellest, et Brüssel – see oleme meie ise. Meie Eestina, meie ettevõtjatena, meie kodanikena. Me saame kaasa rääkida väga mitmel moel, aga tundub, et sellest ei olda teadlikud ning võimalustest ei osata kinni haarata. Ning kindlasti on ebamugavamates otsustes lihtsam süüdistada kedagi teist kui ise peeglisse vaadata ja endalt küsida, et kas me tegime oma seisukohtade kaasamiseks kõik endast oleneva ja veel enam.

Kodaniku tasandil on esmane ja kõige olulisem valimistel hääletada – kõikidel valimistel, EL poliitikate kujundamist silmas pidades just Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimistel. Riigikogu ja seeläbi uut valitsust valisime eelmisel kevadel, sel kevadel on tulemas Euroopa Parlamendi valimised, mis said just ka president Karise poolt välja kuulutatud ja leiavad Eestis aset 9. juunil. Euroopa Parlamendi valimised määravad järgmise viie aasta Euroopa Liidu poliitilise kursi.

Ühelt poolt valime me otse oma esindajad Euroopa Parlamenti, ehk siis valitud saadikud hakkavad esindama konkreetselt oma valijaid ühes maailma suurimas demokraatlikus parlamendis. Nad koonduvad fraktsioonidesse, nii nagu ka Riigikogus, ning asuvad oma seadusandja rolli täitma. Euroopa Parlamendi valimiste võitjad, siin mõeldakse Euroopa tasandi katuserakondi, määravad tulevase Euroopa Komisjoni koosseisu.

Kõigi eelduste kohaselt võidab tulevased valimised Euroopa Rahvapartei, kuhu Eestist kuulub Isamaa, saades taas kord suurimaks fraktsiooniks Euroopa Parlamendis. See annab neile kõik kaardid esitada Ursula von der Leyen taas Euroopa Komisjoni presidendiks ning rääkida läbi, et Euroopa Parlamendis jätkaks oma ametikohal Roberta Metsola.

Hoolimata valimisvõidust või arvulisest ülekaalust, ei saa Euroopa tasandil mitte kunagi üks fraktsioon või üks riik dikteerida Euroopa Liidu poliitikaid. Kõik otsused sünnivad läbirääkimiste ning poliitiliste kompromisside tulemusel. Siiski tähendaks Ursula von der Leyeni jätkamine Euroopa Komisjoni presidendina ka roheleppega võetud eesmärkide elluviimise jõudsat jätkamist. Keskse narratiivina tõuseb selle kõrvale kindlasti EL-i kaitsevõimekuse edendamine igal võimalikul moel. 

Kuidas ma siis EL-i poliitikaid mõjutan?

Tulles tagasi selle juurde, kuidas mõjutada Brüsseli otsuseid. Lihtsustatult sünnivad need järgmiselt: esmalt esitab Komisjon seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse, enamasti strateegia või töödokumendi näol, ja seejärel kogutakse avalike ning sihitud konsultatsioonide raames sisendit kogu Euroopa Liidust.

Avalikel konsultatsioonidel saab oma sõna sekka öelda absoluutselt igaüks, üksikisik, ettevõtja, MTÜ, sihtasutus, kes iganes. Ja nagu selliste protsesside juures tavaks on – kes arvamust avaldab, sellega ka suures pildis arvestatakse. Eestist osavõtnute protsendi statistika on üsna nukker ja seda oleks vaja muuta. Enamasti on tagasiside andmiseks kuu-paar, mis annab võimaluse oma vastus ette valmistada ning sisukalt esitada ja seda on võimalik teha ka eesti keeles.

Seejärel töötab Komisjon välja konkreetse seaduseelnõu ning saadab selle paralleelselt menetlemiseks Euroopa Parlamenti (EP) ning riikide valitsustele. EP määrab vastutava/d komisjoni/d ning eestvedavad parlamendiliikmed. Riigid määravad vastutava ministeeriumi oma seisukohtade kujundamiseks. Riikide seisukohti koordineeritakse EL-i tasandil läbi EL-i Nõukogu töörühmade ja riikide alaliste esinduste ametnike.

EP menetlused on avalikud, protsessid läbipaistvad ning parlamendiliikmetel kohustus suhelda valijatega. Oma seisukohti saab esitada nii oma riigist valitud saadikutele kui vastavat menetlust vedavatele saadikutele. Eestis valitsuse seisukohti mõjutada on natuke keerulisem, sest palju toimub suletud uste taga, aga ka siin on alati võimalik proaktiivselt oma seisukohad ministeeriumisse saata, kui eelnõude süsteemist on näha, et Euroopa Komisjonist on eelnõu Eestisse jõudnud. Eesti seisukohad peab kinnitama ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning siin on taas võimalik ELAK-i liikmetele oma seisukohad arvesse võtmiseks esitada.

Mida saan teha mina, eestlasena?

Mainisime, et EL tervikuna ning igas oma aspektis tähendab parimate poliitiliste kompromisside leidmist läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste meistriklass on nn triloogid, kus EP ja Nõukogu esindajad asuvad oma seisukohti läbi rääkima. Ka Komisjon istub laua taga ning on oodatud põhjendama oma algset seaduseelnõu ettepanekut, uuringuid ja fakte. Kahjuks on siinjuures tegemist EL-i seadusandluse kõige läbipaistmatuma faasiga ning sekkumisvõimalused pigem ahtad.

Soovitame siin haarata initsiatiiv koduriigis ning hoida tihedat dialoogi valitsuse ja Eesti esindajatega meie alalises esinduses EL-i juures Brüsselis. Nii on suurem võimalus, et mõni eriti oluline punkt leiab veel käsitlust või muutmist.

Kui EP ja Nõukogu on jõudnud poliitilise kokkuleppeni, võetakse see kokkulepe ametlikult vastu EP täiskogu istungil ning ka Nõukogu peab vormistama oma ametliku nõusoleku. Seaduseelnõu esitamisest lõpphääletuseni läheb enamasti aasta-poolteist ning eesmärgiks on see vastu võtta esimesel lugemisel, aga on ka väga keerulisi ning mahukaid eelnõusid, mille menetlemiseks läheb tunduvalt kauem aega ning kus võib vaja minna ka teist või isegi kolmandat lugemist.

Kui eelnõu on vastu võetud, avaldatakse see EUR-lexis, mis toimib sarnaselt Riigi Teatajaga, ning see jõuab Eesti seadusandlusse vastavalt kokkulepitule, enamasti paari aasta jooksul, kui ei ole määratud pikemat üleminekuaega.

Viimane konkreetne sekkumisvõimalus on seaduste ülevõtmisel Eesti seadusandlusse. Määrused (ingl regulation) võetakse üks ühele üle kõikides EL-i riikides, siin ei ole kohaldamisvõimalust. Aga direktiivide puhul on manööverdamisruumi küll, et seda kohaldada just Eesti keskkonnale, oludele sobivaimaks. Siin tasub taas olla aktiivne, suhelda vastavate ministeeriumitega ning Riigikogu komisjonidega.

Parafraseerides “Poliitikaguru” raadiosaadet: kui sina ei tegele Euroopa Liiduga, tegeleb Euroopa Liit sinuga

Nii ettevõtja kui kodanikuna on väga erinevaid ning häid võimalusi kaasa rääkida. Ettevõtjana tähendab see ka süsteemselt silma peal hoidmist nii EL-i kui seotud Eesti algatustel, et sekkuda seal, kus on vaja ja mõttekas. Olen kunagi aastaid tagasi teinud naljaga pooleks noortelaagris töötoa, kuidas jääda meelde – üheks keskseks teeks on olla nähtav, olla kohal, omada arvamust. Ja see kehtib ka suurte poliitikate mõjutamisel.

Kes on nähtav, kohal ning avaldab arvamust, selle käest hakatakse enam küsima ning tema seisukohtadega arvestama. Julgustan olema nähtav, olema kohal ja avaldama konstruktiivselt oma arvamust nii Brüsselis kui Tallinnas ja võibolla mujalgi!

Lisa kalendrisse kindlasti ka 9. juuni, mil toimuvad EP valimised, ning mine valima. Iga hääl, ka sinu hääl, kujundab meie ühist Euroopat! 

Euroopa Liit oma 27 liikmesriigiga on eeskujuks ning teerajajaks väga paljudes valdkondades, viimastel aastatel eriti silmapaistvalt kliima- ja kestlikkuse poliitikas.

Milttoni blogi järgmises artiklis teeme sissevaate roheleppesse ning sellest tõukunud eelnõude status quo’sse.

27. märtsil kell 9–11 toimub Milttonis koolitus “Panoraamvaade Euroopa Liidu seadusloomele jätkusuutlikkuses ja kuidas sünnivad otsused”, kus aitame orienteeruda kestlikkusega seotud seadusloome protsessides ning vaatame, kuidas hõlpsasti EL-i seadusloome protsesse jälgida, kus on võimalik sekkuda ja oma seisukohti edastada. Mängust ei jää välja ka Euroopa Parlamendi valimised. Ennast saab kirja panna siin.