Roheline lähenemine meretranspordis: Norras seilab merd esimene täiselektriline kaubalaev

Ammoniaagi kui diislikütuse alternatiivi vastu on huvi aina kasvamas, kuigi selle tootmisel ja parima kasutamise osas on veel mitmeid probleeme, mida tuleb lahendada.Foto: Shutterstock

Norras esitleti maailma esimest täiselektrilist autonoomset kaubalaeva, mille eesmärgiks on asendada igal aastal 40 000 diiselmootoriga veoautoreisi. Yara Birkelandi nime kandev kaubalaev tegi esitluse käigus väikese reisi Hortenist Norra pealinna Oslosse, mis tegi läbitud marsruudi kogupikkuseks 70 km.

Keemiatootmisettevõtte Yara ja meretehnoloogiaettevõtte Kongsbergi ühisettevõttena kuulutati Yara Birkeland juba 2017. aastal maailma esimeseks täielikult elektriliseks ja autonoomseks konteinerlaevaks. Laeva esimeseks tööülesandeks on mõeldud kemikaalide ja väetiste transportimine keemiaettevõtte Yara Prosgrunnis asuvast tootmistehasest lähedalasuvatesse linnadesse. Selline muutus vähendab oluliselt CO2 heitkoguseid, kuna vajadus diiselmootoriga veoautode järgi pole enam nii suur.

Otsitakse võimalusi, kuidas ammoniaaki kütusena paremini kasutada

80 meetri pikkune laev on varustatud 6,8-mWH akuga ning suudab kanda kuni 3200 tonni kaupa maksimaalsel kiirusel 15 sõlme (28 km/h). Lisaks energiale, mida laev ise suudab toota, otsib Yara võimalusi, kuidas kasutada ära oma väetiste tootmisel tekkivaid ammoniaagivarusid, et töötada välja süsinikuvaba kütuseallikas, mida Yara Birkelandi pardal kasutada.

Ammoniaagi kui diislikütuse alternatiivi vastu on huvi aina kasvamas, kuigi selle tootmisel ja parima kasutamise osas on veel mitmeid probleeme, mida tuleb lahendada. Magnus Krogh Ankarstrand, kes on Yara Clean Ammonia tegevjuht usub, et suur laevandusvõrk ja olemaolev taristu annab ammoniaagile kui kütusele suure potentsiaali saada juhtivaks kütuseks pikamaalaevanduses kogu maailmas.

“Yara Birkeland veab mineraalväetist Porsgrunni ja Breviki vahel ning aitab kaasa märkimisväärsele heitkoguste vähendamisele transpordis,” ütleb Yara tegevjuht Svein Tore Holsether. Maailmas on  täna palju ummikutega teid, mis ootavad selliseid uusi ja keskkonnasõbralikke lahendusi.

Ka Eesti on astunud samme rohelisema meretranspordi suunas

Eestiski on astutud samme selles suunas, et muuta laevad keskkonnasõbralikemaks. Nii ehitati 2020. aastal mandri ja Eesti suuremate saarte vahel ehitatud parvlaev Tõll ümber hübriidmasinaks, mis kasutab liikumiseks diislikütuse kõrval ka akupankadesse salvestatud elektrienergiat. Sellise ümberehituse tulemusena langes CO2 heitmete hulk koguni 20%. Lisaks saavad akud salvestada ka energiat, mis enne korstnate kaudu lihtsalt kaotsi läks. Juba on planeerimisel sammud, mis võimaldaks suurendada elektrienergia osakaalu veelgi.

Keskkonnasõbralikumaid lahendusi pakub ka Tallinn-Helsingi liinil sõitev Megastar, kuhu on paigaldatud kaks generaatorit, mis võimaldavad laeval kasutada LNG-kütust, mis on tunduvalt vähem keskkonda saastav lahendus, kui diislikütuse kasutamine. Tänu nutikatele elektrienergia tootmislahendusele ja energiasüsteemi juhtimissüsteemile saab laeva kütuse- ja energiatarbimist väga hästi optimeerida.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Ärigeeniuse uudiskiri toob Sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused. Telli siit!