Kes ei mäletaks tuntud lauset mängufilmist: “Doktor, siin te juba olite.” E-sigarettide debatt on jõudnud täpselt samasse seisu. Jälgides avalikke väljaütlemisi e-sigarettide teemal peame tõdema, et sektori regulatsioonidest on arusaamine heitlik.

Musta turu ohjeldamiseks pakutakse lahendustena piiranguid ja keelde, mis Eestis juba ammu on kehtestatud. Illegaalne kaubitseja müüb keelatud tooteid järjest suurema hooga edasi, sest selles vallas pole plaanis midagi ette võtta. 

Terviseministri intervjuudest on jäänud kõlama väited justkui oleks e-sigaretid Eestis ilma piirangute ja maksudeta kauplustes kõigile kättesaadavad ning vähem riigi poolt reguleeritud kui tubakaga nikotiinitooted. Kui kohalik ettevõtja saab vastu päid ja jalgu, siis illegaalse võrgustiku pahalane omakorda kinnituse, et tema peale seadusehammas ei hakka. 

Fakt: Eesti on üks kõige karmimate piirangutega riik e-sigarettide müügis

E-sigaretid on reguleeritud Euroopa Liidu tasandil rangemalt kui mujal maailmas ning Eesti on täiendavalt kehtestanud juurde rohkem keelde ja piiranguid, kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

“Euroopa Liidu riikidest on hetkel Eesti üks kõige karmimate piirangutega riik e-sigarettide müügis, kuid alaealiste kättesaadavusega seotud probleemid seevastu suuremad, kui mujal,” tõdes Eesti E-sigareti Kaupmeeste Liidu liige, Nicorex Baltic tegevjuht Diane Sirelpuu. 

Eestis on e-sigaretid tubakaseaduse kohaselt reguleeritud sarnaselt tubakatoodetega ning alaealistele keelatud. Aktsiis kehtestati e-sigarettidele juba 2018. aastal ning piirkonna kõrgeima määraga, vastupidiselt väitele, et seda alles hakatakse tegema. Ranged piirangud väljapanekule on samuti juba kehtestatud ning Eesti on üks väheseid riike, kus ei tohi e-sigarette turustada e-poes. Samuti on Eestis juba kolm aastat keelatud maasika- ja muude maitsetega e-sigaretid (samuti ühekordsed) ning lahendusettepanekuna selle veelkordne keelamine on populistlik.

Sirelpuu sõnul on jäänud avalikkusele mulje nagu oleks tubakata nikotiinitooted Eestis eelistatumas seisus, võrreldes traditsiooniliste sigarettide ja muu tubakaga – nii see kaugeltki pole. 

Illegaalne turg ei ole pool-legaalne hall ala

Sirelpuu sõnul teevad ettevõtjate esindusorganisatsioonile muret ministri seisukohavõtud illegaalse turu osas, nimetades seda halliks alaks, kus seadused ja järelevalve ei kehti. 

“Pole olemas pool-legaalset kaubandust, vaid legaalne kaubandus ja illegaalne kaubandus,” rääkis Diane Sirelpuu. “Rõhutan, et keelatud kauba tellimine välisriikidest ja müük Eestis ei ole mitte hall ala nagu väitis tervise- ja tööminister näiteks 10. novembri Kuku Ärataja intervjuus, vaid illegaalne tegevus, mis hüppeliselt kasvas pärast maitsestatud e-sigarettide (sh maitsestatud ühekordsete sigarettide) keelustamist Eestis.” 

Kas keelame veel kord juba keelatud maitsestatud ühekordsed e-sigaretid?

Musta turu nimetamine halliks alaks, kus järelevalve puudub ja seadused ei kehti on Sirelpuu sõnul soosiv suhtumine salakaubaga hangeldamisesse ning annab sõnumi, et riik vaatab sellele tegevusele läbi sõrmede ja tagajärjed puuduvad.

“See on ohtlik sõnum nii rahva tervise kui ettevõtluskeskkonna seisukohalt ning ettevõtjatena loeme välja, et musta turu ohjeldamiseks pole plaanis midagi ette võtta, kuigi populaarsust võitnud magusamaitselised ühekordsed sigaretid just nõnda alaealisteni jõuavad,” märkis ta ja lisas, et need tooted on juba kolm aastat Eestis keelatud ning ettepanek need (topelt)keelata on populism, mitte lahendus lapsevanemate- ja koolijuhtide murele.

Uued piirangud seadusekuuleka ettevõtja vastu illegaalse võrgustiku pahalast kuidagi ei morjenda. “Paraku ettepanekuid, kuidas illegaalne turg kontrolli alla saada, pole ükski minister ega ametnik käimasoleva debati käigus esitanud,” tõdes ta. 

Milliste teadmiste alusel me otsuseid teeme?

Oleme jälginud avalikke väljaütlemisi e-sigarettide teemal ning tõdeme, et sektori regulatsioonist ja turuolukorrast on arusaamine lünklik ning lahendusettepanekutena käiakse välja Eestis juba kehtivaid keelde ja piiranguid.

Kiire ülevaade e-sigareti müügi regulatsioonidest ning turuolukorrast. 

• E-sigaretid on sarnaselt tubakaga reguleeritud Eestis tubakaseadusega ning müük alla 18aastastele on keelatud.

• Nii tubaka kui ka e-sigarettide müüki regulerib Euroopa Liidu direktiiv, millega e-sigaretid on Euroopa Liidu riikides oluliselt rangemalt reguleeritud kui teistes riikides. Tooted peavad läbima laboritestid ning selle alusel on need registreeritud Terviseametis, kus on avalikult nähtav nende koostis. 

• Euroopa Liidu riikidest on hetkel Eesti üks kõige rangemate piirangutega riik e-sigarettide müügis. Eestis on mitmeid keelde ja piiranguid, mis teistes Euroopa Liidu riikides puuduvad. Näiteks: keelatud on müük Eesti veebipoes; keelatud on maitsetega e-sigarettide müük, sh maitsestatud ühekordsed e-sigaretid; piiratud on väljapanek.

• Rangetest piirangutest ja keeldudest hoolimata on e-sigarettide kättesaadavus Eestis suuremaks probleemiks kui mujal.

• Maitsestatud e-vedelikud keelustati Eestis 2019. a. Maitsestatud e-sigaretid olid olulise turupositsiooniga  tootekategooria nii Eestis kui ka on täna teistes riikides. Kuna riikides meie ümber on jätkuvalt lubatud nii maitsestatud e-sigarettide müük kui ka müük veebipoes, siis oleme täna jõudnud olukorda, kus Eesti ettevõtjad seda toodet juba kolm aastat ei müü, kuid tarbimine on ootustele vastupidiselt samal ajal oluliselt kasvanud. Pakkumine aga 100% salaturu müügivõrk, läbi mille jõudis toode alaealisteni. (Lisame, et lubatuks jäid tubakamaitselised vedelikud ning 2020. aastal taaslubati mentoolimaitselised e-vedelikud Eestis. E-sigareti kauplustes mida on Eestis ca 60 tk, on ametkondade kinnitusel müügil ka iseseisvaks maitsestamiseks mõeldud e-vedeliku maitsestajad.)

• Praegu ei ole tegu vaid eraisikute pahaaimamatu tellimisega välismaa veebipoest, vaid osa organiseeritud kuritegevusest. Müük on avalik nii sotsiaalmeedias kui tänavatel läbi diilerite. 

Teistest riikidest Eestis keelatud kauba tellimine ja müük Eestis ei ole mitte hall ala nagu väitis tervise- ja tööminister 10. novembri Kuku Ärataja intervjuus, vaid illegaalne tegevus, mille ohjamine pärast maitsestatud e-sigarettide (sh maitsestatud ühekordsete sigarettide) keelustamist Eestis on riigil ebaõnnestunud. 

• Samuti oli väär samas raadiosaates ministri poolt esitatud info, et Eestis hakatakse e-sigarette esmakordselt aktsiisiga maksustama uuest aastast ja väga madala määraga. Aktsiis e-sigarettidele kehtestati Eestis juba 2018. aastal. Kuna nullist kehtestati piirkonna üks kõrgeim aktsiis, siis tekkis selle tagajärjel piirikaubandus ja esimene musta turu hüppeline kasvulaine. 

Seepeale viidi sisse kaheaastane maksuvabastus hoolimata Eesti E-sigareti Kaupmeeste Liidu ametlikust kirjast ministeeriumile kui ka Riigikogu komisjonile, millega paluti kaaluda mõistlikku pikaajalist aktsiisikava, et tagada statistika ja maksumärk kui legaalse toote märk tarbijale. Uuel aastal sama aktsiisimäär taastub, viies taas aktsiisi Eestis hüppeliselt piirkonna kõrgemale tasemele, mis on kindlasti täiendav risk, et legaalne tarbija liigub hästitoimivale salaturule. 

• Viitame, et iga sigaret on samuti ühekordne toode ning mahavisatud koni on keskkonnale kahjulik. E-sigaretid ja teised tubakavabad nikotiinitooted on teema, mille puhul näeme olulist teadmistepuudust ning paraku ettevõtjatega infovahetust seaduseloomes ei toimu. See on viinud probleemideni, mille tagajärjed on seadusekuuleka ettevõtja, koolijuhi ja lapsevanema õlul. 

• Problemaatilised maitsestatud ühekordsed e-sigaretid on täna kauplustes keelatud ja need tooted liiguvad vaid läbi illegaalse müügi. Kehtestades keeld juba enamikus keelatud kategooriale, oleks keelatud ka ametlikes kauplustes mentooli- ja tubaka maitseliste e-sigarettide müümine. See tähendab olulist probleemi eskaleerumist ka keskkonna vaates. Hetkel kõik ametlikult müüdavad akujäätmed on kaupmeeste poolt deklareeritud ning nende puhul eksisteerib ka jäätmete koguste üle ülevaade. Kui kõik ühekordsed e-sigaretid keelata, on kogu jäätmete hulk teadmata ja nendega seonduv kommunikatsioon võimatu. 

• Tehniliselt ei ole võimalik tühja ühekordset e-sigaretti prügist üles korjata, puhtaks pesta ja uuesti kasutusse võtta. Sellised väited tekitavad valearusaamu ning suurendavad noorte huvi kogumiskastide vastu. 

• Lisame juurde, et Eesti e-sigareti ettevõtetel puudub e-sigarettide müügil seos tubakatööstusega. E-sigarettidele rakendatud keelud loovad pinnase tubakasuitsetamise kasvuks, mille müügimahud Eestis on kordades suuremad kui tubakavabad nikotiinitooted.