Eesti riik on e-sigarette ja teisi alternatiivseid tubakatoodeteid puudutavaid seadusi vastu võttes, neid ringi tõlgendades ja pidevalt muutes käitunud vastutustundetu lapsena nii müüjate kui kasutajate suhtes, kuid kõige rohkem rahvatervise suhtes – millega mängida ei tohiks, kirjutab Askur Alas alltoodud arvamusloos.
2020. aastast keelustati e-sigarettide vedelike maitsed – kõik peale tubaka ja mentooli. Mis siis juhtus? Juba enne keeldu müüdi, kuid siis järjest enam eraldi vedelike maitseid, tehes veipijatele elu palju keerulisemaks, sest nad pidid ise nüüd vedelikke kokku segama. Siis ignoreerisid selle seaduse koostajad e-sigaretimüüjate väiteid, et nii hakkab juhtuma. Seda võib igaüks riigikogu infosüsteemist järele kontrollida.
Maitsete keeld ei tööta
Tholos Foundationi 2022. aasta uuringu tulemuste kohaselt kasutab keelustamisele vaatamata ligi 60% Eesti e-sigareti tarbijatest seadusega keelatud maitsevedelikke. Uuringu kohaselt segavad tarbijad oma maitsevedelikke ise või omandatakse keelatud maitsevedelikke mustalt turult. See tähendab, et kasutajad tahavad maitseid. Keeld ei tööta. Maksuraha jääb laekumata. Must turg vohab.
Vähe sellest, keelul pole ka ühtegi kaalukat teaduslikku põhjendust ja väide, justkui need oleksid kahjulikud, on teadusuuringutega juba ammu ümber lükatud. Harm Reduction Journal´is avaldatud uuring näitab, et maitsevedelikud ei ole reeglina ohtlikud. On erandeid, kuid selle probleemi lahendaks analüüsid ja järelevalve, mis meil Eestis on niikuinii kõrgel tasemel.
Tänavu 7. juunil teatasid sotsiaalministeerium, maksuamet jt, et ka selline ise segamine on seadusevastane, kuigi kõik teadsid, et see juhtub ja toona väideti, et asi jääb seaduse piiridesse. Ei, jälle mõeldi ümber. Riik käskis 31. augustiks kõik maitsevedelikud müügilt eemaldada.
Siin peab aru saama, et maitsevedelikud ei sisalda mitte ühtegi keelatud ainet, nii nagu ükskõik nagu näiteks toidu-maitsestajad või -essentsid. Seal pole nikotiini ega muud, kõik puha toiduainetega sarnase lubatavusega ained, kuigi e-sigareti vedelike maitsestajad on need, mis sobivad aurustamiseks ehk on spetsiaalselt e-sigarertis kasutamiseks mõeldud. Seega sisuliselt keelati ära toiduaine, milles pole midagi kahjulikku. Ja enamikus Euroopa riikides on need lubatud, ning sealt neid ka tellitakse.
Enamikule kasutajatele, nagu ka eelviidatud uuring kinnitab, meeldivad maitsed. Neile ei meeldi tubakas ja mentool. Pealegi, milleks suitsetamine maha jätta, ja tahta seejuures jätkata mittemaitsevate maitsetega! Meenutagem, et enamik e-sigareti kasutajaid ehk veipijaid on sadade uuringute järgi inimesed, kes on suitsetamise maha jätnud.
Tervise Arengu instituut põhjendab seda sellega, et maitsed olla lastele atraktiivsed. Aga miks müüakse siis magusamaitselisi siidreid jm alkohoolseid jooke? Täiesti nõus, ei pea müüma kommimaitselisi vm lastega otsejoones seonduvaid jooke ega e-vedelikke. Aga jäägem nüüd keeldude-käskudega mõistlikkuse piiridesse! Ei saa ju müügilt ära korjata kõiki alkohoolseid jooke, mis ei ole viina või õlle maitsega, või kokteilide tegemise! Aga täpselt seda tehakse e-sigarettide puhul – lubatud on vaid tubaka ja mentooli maitse.
Uus eelnõu annab lootust
Õnneks on kaheksa progressiivselt mõtlevat riigikogulast algatanud seadusemuudatuse, mis 25. oktoobril jõuab sotsiaalkomisjoni ja hiljem tõenäoliselt riigikokku esimesele lugemisele. Eelnõu üks autoreid, Tarmo Kruusimäe (IRL) ütles, et tänane tubakapoliitika on lootusetult omadega rappa jõudnud ja mitte keegi ei hetkeolukorraga rahul.
“Lootust eelnõu arukale menetlemisele lisab teadmine, et sotsiaalministeeriumi mõlemad ministrid hoolivad enda ja oma lähedaste tervisest ning on leidnud endale sobiva alternatiivi. Kõik tajuvad – täna on see valdkond arusaamatult üle reguleeritud ning ei täida ei algseid eesmärke – passiivse suitsetamine ja tubakasurmade vähendamine –, ega ka uusi eesmärke – noortele kättesaadavuse vähendamine,” ütles Kruusimäe.
Valitsus on jätnud eelnõule oma seisukoha andmata. Kruusimäe sõnul on see teadlik otsus, et riigikogu oleks otsustamisel suunistest vaba ning lähtuks oma parimast teadmisest.
“Selle suure ja ebaproportsionaalse keelamisega ei ole täidetud mitte ühtegi eesmärki ning tagatipuks on noorte jaoks müstifitseeritud uus rebel olemise vahend, ühekordsed maitsestatud e-sigaretid. Veel viis aastat tagasi tundus noorte jaoks veipimine arusaamatu vanurite tegevus,” märkis Kruusimäe.
Mida seadusemuudatus tooks?
Tubakaseaduse muutmise eelnõu sisuliseks eesmärgiks on praegune turusolkimine ja nii tarbijate kui kaupmeeste mõnitamine ära lõpetada, ja valdkond mõistlikult reguleerida, mis tooks kaasa suitsetamise (ka passiivse) vähendamise. Seda on vaja, et viia Eesti Euroopa tubakasurmade kolmandast kohast allapoole. Rakendamine tooks kaasa ka salaturu kärbumise ja maksulaekumiste kasvu.
Seadusemuudatuse võib kokku võtta nii.
- Maitsevedelikud lubatakse taas. Keelatuks jäävad aga segud, mis jäljendavad maiustuste (nt kommid, šokolaadid, küpsised) või karastusjookide maitset ja lõhna. Terviseriskidega seotud isesegamise asemel saaks edaspidi soetada laboratoorselt kontrollitud maitsestatud e-sigareti vedelikke, nagu enne 2019. aasta põhjendamatuid muudatusi.
- Keelatakse müüa tubakatooteid ja tubakatootega seonduvaid tooteid, mille pakenditel on kujutatud multifilmitegelasi või mänguasju.
- Lubatakse interneti teel müük, aga ainult siis, kui selle juures kasutatakse digitaalset isiku tuvastamise süsteemi, mis välistab toodete müümise ja kättesaamise alaealistele. Sarnane turvalise kaugmüügi lahendus on praegu kasutusel nt alkoholi puhul.
- E-sigarettide väljapaneku lausaline keeld kaoks. E-sigareti valikut saab võrrelda ju näiteks nutitelefoni valimisega, mis eeldab tootega tutvumist.
- Reguleeritakse nikotiinipatjade kangus. Nikotiinipatjade ehk “tubakavaba huuletubaka” nikotiinisisalduse piiriks oleks kuni 25 mg nikotiini toote ühe grammi kohta (erialaorganisatsioon soovitab oma arvamuses seda isegi vähendada 20 mg peale).
Muudatuste jõustumine on kavandatud 2023. aasta 1. jaanuariks. Tuleks hoida pöialt, et see teoks saaks.
Seaduse rakendamine ei nõua riigilt täiendavaid kulusid, vaid tekitab hoopis tulusid suurenenud maksulaekumise, oluliselt väheneva salaturu ja paraneva rahvatervise näol. Ning loomulikult ka õnnelike veipijate, endiste suitsetajate näol, kelle elu on praegu põrguks tehtud. Tundub lausa, et riik on viimastel aastatel suunanud neid tervisekaitsjate vapral juhendamisel tagasi suitsetama.
Aktsiisitõus lööb jälle kaardid sassi
Ent paraku ähvardab riik jälle ühe tantsuliigutuse teha, mis lööb kaardimajakese pikali ja toob jälle kord selgelt välja, et pikaajalise ja selgesihilise poliitika puudumine vähemkahjulike mittepõlevate tubakaasendustoodetega toob kaasa iseendale jalga tulistamise efekti.
Nimelt tahetakse 1. jaanuarist 2023 lõpetada e-sigaretivedelike aktsiisivabastus, mis toob kaasa nende hinna hüppelise tõusu ja kohe käsib juba praegu stressi piirile viidud veipijatel uuesti suitsetama hakata, sest hind läheb juba liiga kalliks, maitsed ju keelustati ja iga natukese aja pärast tuleb uus hoop. Uuest aastast jõustuva seaduse järgi saab Eestist jälle piirkonna kõrgeima aktsiisimääraga riik.
Nicorex Balticu tegevjuht Diane Sirelpuu on öelnud, et praeguses majanduskeskkonnas, hüperinflatsiooni tingimustes on igasugune järsk hinnatõus ilmselgelt keeruline nii tarbijatele kui ka ettevõtetele ning ei too oodatud panust riigikassasse. Suurenenud maksulaekumisi, mida oodatakse – neid ei tule. Miks saab nii öelda?
Aktsiisivabastus kehtestati kaks aastat tagasi eesmärgiga ohjeldada musta turgu ja piirikaubandust ning see tekkis sellest, et järjekordse varasema otsusega (sic!) kehtestati aktsiis nullist hoobilt piirkonna kõrgeimaks. Üsna pea selgus, et see ei tööta, otsus oli vale, laekumised ei kasva. Uuest aastast oleme silmitsi täpselt sama situatsiooniga. See ilmestab seda, kui kaootiline ja mõtlematu on riigi poliitika antud teemal. Puudub visioon, puudub selge arusaam, et vähem kahjulike toodete kättesaadavuse parandamine aitab vähendada suitsetamise levikut ja seeläbi edendada rahvatervist.
2021. aasta veebruaris avaldatud Eurobaromeetri uuring näitab, et üha enam kasutatakse ka Eestis vähem kahjulikke tooteid suitsetamisest loobumiseks. Ka hiljutine suitsetamisest loobumise nõustajate poolt Belgias läbi viidud uuring ja Inglismaa uuring näitasid, et suitsetamisest loobumine e-sigarettide abil on kohati isegi tõhusam kui nikotiiniplaastrite vms kasutamine.
Loodetavasti saavad nii riigitüüri pöörajad kui tervisekaitsjad ükskord aru (eriti praegu, stopptoobris ehk suitsetamisest vabanemise kuul), et e-sigaretid on mõeldud täiskasvanud suitsetajatele selleks, et loobuda suitsetamisest. Et vahetada väga tervistkahjustav tegevus oluliselt vähemkahjulikuma (Briti tervisekaitse 2021.a., juba järjekorras 7. uuringu järgi 95% vähem kahjuliku) tegevuse vastu. Kui see arusaam on kohale jõudnud, on edasi juba lihtne.
Riik vajab selget poliitikat e-sigarettide suhtes – ja seda kiiresti!
