Uuel aastal lõppeb e-sigareti vedelikele ajutine aktsiisivabastus ja kehtiva seaduse järgi ootab ees piirkonna kõrgeimale määrale tagasiminek. Eesti E-Kaupmeeste Liidu liige, Nicorex Baltic tegevjuht Diane Sirelpuu analüüsis, kas tarbijad ja ettevõtted on valmis järjekordseks järsuks hinnahüppeks.

E-sigareti vedelike aktsiiside äärmuslik kõikumine Eestis teeb  Sirelpuu sõnul sektori ettevõtete tegutsemise topeltraskeks. Keerukust lisab muude kulude kasv, sh transpordihindade tõus ning kaupade impordiga seotud tarneraskused. 

Hüppeline aktsiisitõus vähendas oodatud laekumist riigile

Kinnitust on saanud tõsiasi, et äärmuslik e-sigareti vedelike aktsiiside kõikumine halvab laekumist riigikassasse, tõdes Diane ning lisas, et liiga kõrge aktsiisitõus eelmisel korral, kolm aastat tagasi,  ei taganud oodatud tulu ning turg vajas kohanemiseks pikka aega. 

2019. aastal jõustus aktsiis 0,2 eur ml kohta e-sigareti vedelikes, mis tõi hinnatõusu toodetele ca 25-100%. Maksulaekumiseks kujunes 68 000 eurot kuus, mis jäi kõvasti alla riigikassa ootuste, sest paljud kliendid läksid tagasi tubakatoodetele ning kardetust enam kasvas must turg ja levisid kontrollimata, illegaalsed tooted. 

“Alles aasta hiljem tõdesime, et esimest korda jõuti algselt loodetud 120 000 euroni, kuid detsembris võeti vastu ajutise aktsiisikaotuse otsus,” märkis Diane. 

Vahepeal kannatas turg koroonast tingitud müügipiirangute all ja vähenesid kõik laekumised. Alates aprillist, vaid paar aastat tagasi loodud süsteem, lõpetas töö.

“On selge, et pärast kõrge määra taasketestamist oleme ringiga taas 2019. aasta tasemel. Selle erinevusega, et musta turu pakkujad on juba kogemuse võrra rohkem valmis oma sotsiaalmeedia gruppe aktiveerima ja kaotajaks pooleks jääb tarbijate tervis, seaduslik kaupmees ning riigikassa,” analüüsis Diane. 

Stabiilse aktsiisikavaga Läti eelis

Piirikaubandus on tänaseks kinnitust saanud nähtus, mistõttu on Diane sõnul oluline hoida kätt pulsil naaberriikide aktsiisiplaanidel. Silmas peaks pidama hiljutist muudatust Läti seadusandluses, mis näeb e-sigareti aktsiisile ette progresseeruvat, mitte järsku tõusu. 

Läti aktsiisikava näeb ette, et 2023. aastaks on Läti aktsiis e-vedeliku ml kohta sama, mis Eestis kehtinud varasem aktsiisimäär.

“Läti eelis on olnud pikaajaline läbimõeldud aktsiisiplaan, mis on andnud kindluse ettevõtetele ning hoidnud tarbijaid hinnahüpete eest,” lisas ta. 

Ameerika mäed aktsiisipoliitikas ettevõtte pilgu läbi

Aktsiis e-sigarettidele kehtestati Eestis vaid kolm aastat tagasi, kuid koheselt piirkonna kõrgeima määraga. Kõrge hind pani musta turu vohama ja kontrollimata kauba liikuma ning oma osa sai loomulikult piiirikaubandus.

Riigikassasse laekus vähem, kui loodeti. Käes oli probleem, mida oli vaja lahendada. Läbi läks algatus ajutiselt aktsiis e-sigarettide vedelikele kaotada, kuid hetkel on puudu plaan, kuidas ajutisest vabastusest välja tulla ilma järjekordse hinnahüppeta. 

Kiiretele muudatustele omaselt jäid ettevõtjale aktsiisisüsteemi kehtestamise ja kaotamisega seotud administratiivsed kulud ning üleöö jõustuvate aktsiisimuudatustega kaasnevad jäägid tollilaos. Samuti ülemakstud aktsiis, mis tuli korstnasse kirjutada.  Seda pandeemia ajal, kui kaupmeestel oli niigi keeruline, eriti valdkonnas, kus e-kaubandus on keelatud.

“Tubakaalternatiivide aktsiisiga maksustamine on normaalne nähtus, maksuparadiis ei ole Eesti ettevõtete eesmärk. On selge, et e-vedelikud on kaup, mis tuginedes Eesti tubakapoliitikale peab olema kontrollitud, riigi poolt jälgitav ning maksustatud mõistliku aktsiisiga,” rääkis Diane Sirelpuu.

Ta lisas, et meil peavad olema andmed ja statistika, et teha tulevikus paremaid otsuseid tuginedes praktikale.

Eesti turgu, kaupmehi ja seotud tööhõivet, samuti kontrollitud kaupade tarbimist aitaks hoida pikaajaliselt teada,  stabiilselt mõõdukas aktsiisikava. Eesti E-sigareti Kaupmeeste Liidu ettepanek on Diane sõnul olnud juba pikemat aega määra kehtestamine 0,08 eurot/ml kohta, mis arvestab naaberriikide ja teiste tubakatoodetega.