Mitmetes paikades on hiljuti puhkajate seas populaarsust kogunud looduse keskel asuvad klaasseintega hooned ehk nn peegelmajad. Samal ajal on looduskaitsjad peegelmajasid aga tugevalt kritiseerinud, kuna neid peetakse oluliseks ohuks loomadele ja lindudele. Ka ühele Eestis asuvale peegelmajale sai saatuslikuks just selle võimalik kahju loodusele koos asjaoluga, et peegelmaja ehitamiseks puudusid nõutavad load.
Et selliseid olukordasid vältida, jagab NJORD Advokaadibüroo vandeadvokaat Ann Tarkin soovitusi, kuidas võiks ehitustöödega alustajad toimida, et seadusega mitte pahuksisse sattuda.
Mainitud ehitiseks oli Saarde vallas asuv peegelmaja koos terrassiga, mis oli rajatud ehituskeeluvööndisse ja osaliselt ka veekaitsevööndisse. Keskkonnaamet kohustas ettekirjutusega peegelmaja rajanud äriühingut Ilusäde OÜ hoonet likvideerima.
Puudus ehitusluba
Hoone likvideerimist aga ettekirjutusest ning korduvatest sunniraha määramistest hoolimata ei teostatud. “Seetõttu otsustas Keskkonnaamet rakendada asendustäitmist ja andis peegelmaja eemaldamise kohustuse ülesandeks teisele äriühingule, mille peale pöördus Ilusäde OÜ Keskkonnameti vastu kohtusse,” märgib Tarkin.
Halduskohus leidis, et Ilusäde OÜ on rajanud peegelmaja riigile kuuluvale kinnistule, mistõttu on ehitis püstitatud õigusvastaselt. “Kohtus ei leidnud kinnitust, et riigi maa kasutamiseks või sinna ehitamiseks oleks saadud luba,” ütleb Tarkin.
Ohtlik mõju loodusele
Lisaks eelnevale selgitas halduskohus ka peegelmaja võimalikku ohtlikku mõju loodusele. Kohus leidis, et ehitise rajamisega on hävitatud ja kahjustatud kaldal asuvaid looduskooslusi, mis soodustab muuhulgas erosiooni ja reostuse ohtu.
“Võttes arvesse, et peegelmaja asub üleujutaval lammialal, siis võib ehitamisega kaasneda oluline keskkonnahäiring, kuna üleujutuse ajal esineb oht, et hoone puruneb ja kandub suurveega veekogusse,” toob Tarkin välja. Kohus rõhutas, et avalik huvi keskkonna ja looduse kaitsmiseks kaalub üle Ilusäde OÜ huvi jätkata majandustegevusega ja teenida riigi kinnisasja kasutamise arvelt tulu.
Ilusäde OÜ kaebas halduskohtu otsuse edasi ringkonnakohtusse, kuid ka ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul oli halduskohtu otsus õiguspärane. “Siiski rõhutas ringkonnakohus, et praeguses vaidluse staadiumis oli vaidluse all see, kas peegelmaja tuleb looduskaitsevööndist teisaldada. Ei Keskkonnameti ettekirjutus ega kohtuotsus näinud ette peegelmaja hävitamise kohustust,” sõnab Tarkin. Sisulise vaidluse jätkumisel ei ole seega välistatud, et peegelmaja mõnes muus asukohas (nt kaitse all mitte oleval eramaal) võiks siiski lubatud olla.
Kuidas sellist olukorda vältida?
Mainitud kohtulahend on hoiatuseks kõigile ehitustegevusega alustajatele. Lahendi põhjal saab välja tuua 3 õpetussõna ja suunist kõigile, kel ehitustööd plaanis.
- Tee kindlaks, et kinnisasi, millele plaanid ehitada, ei asu looduskaitse all oleval alal. Kui tegemist on kaitsealaga, tee kindlaks, et plaanitav ehitis on lubatav, ja hangi vajalikud load.
- Tee kindlaks, et plaanitav ehitis ei välju selleks mõeldud kinnisasja piiridest. Kui ehitad kellegi teise maale, tee kindlaks, et selleks on olemas kirjalikult vormistatud load.
- Mõtle läbi, kas plaanitav ehitis võib kujutada endast ohtu loodusele ja elusolenditele. Vajadusel konsulteeri asjakohaste asutuste või spetsialistidega, et vältida hilisemat kahju ja ehitise teisaldamise või lammutamise vajadust.
