Kellelegi ei ole saladus, et maailmamajanduses on jätkuvalt keerulised ja segased ajad. Ühelt poolt tajume seda toidupoes ja küttearvetel, aga sealsamas toimub ka muus maailmas igasugu veidrusi, mõtiskleb Henrik Link NJORDist.

“Pankasid müüakse kas ühe naela või kolme miljardi frangi eest (ei ole tavaline), tehnoloogiagigandid koondavad korraga tuhandeid töötajaid (see ei ole samuti tavaline) ja intressimäärad võrreldes eelmise kümnendiga on … olemas (äkki saab ja jääb tavaliseks?).” 

Jätame kõige eelneva põhjuste süvaanalüüsi eelmise hooaja viroloogidele ja uue hooaja tehisintellekti-gurudele, aga ilmselgelt ei jää Eesti ettevõtjad kõigest puutumata. Segased ajad tähendavad, et tavapärasest enam on ettevõtteid, kellel läheb täitsa hästi, ja ettevõtteid, kellel ei ole parimad ajad. Omandamistehingute mõttes tähendab see teisisõnu vastavalt ostu- ja müügikohtasid. 

Oma elu, oma keel

Ühinemiste ja omandamiste (st M&A) valdkond elab teatud mõttes oma elu ja räägib oma keelt. See keel meenutab inglise keelt, aga ei ole päris sama. Eraldi keele eesmärk on tekitada ettevõtjas veelgi suuremat segadust ja tagada, et advokaatidel ja muudel nõustajatel oleks võimalus oma töö eest 200+ eurot tunnis küsida.

Vahemärkusena: sarnasus inglise keelele on seetõttu, et kuna üldiselt eestlastel raha ei ole, siis ajalooliselt tuleb tehingutes vähemalt üks osapool välismaalt. Aga veelkord, tehingukeel on täitsa omaette asi ja sarnasus inglise keelele on üksnes pindmine! 

Kui satud olukorda, kus oled mõnda ettevõtet ostmas või müümas, siis võib erialaterminite rägastikust läbi murdmine olla paras katsumus. Et pilti veidi selgemaks teha, pakume mõnele enamkasutatud väljendile omapoolse selgituse. Võta seda kui meiepoolset panust eestikeelse õigusvikipeedia arendamisse. 

Allpool esitatu ei ole kindlasti ammendav loetelu ja kui mõne sõnaga veel abi vaja on, siis EV100 raames alustas EstVCA tänuväärselt era- ja riskikapitali terminite eestindamist. Nii mõndagi sealt saab kasutada ka M&A kontekstis.   

M&A – Mergers and Acquisitions ehk ühinemised ja omandamised. Valdavalt räägime ikkagi omandamistest, st keegi ostab kellegi teise ära. Ühinemisi tuleb ette vähem, sest siis pead tehingu vastaspoolega edasi koos töötama.

Advokaat – tehingu kõige olulisem osapool. Kui advokaat on õnnelik, siis ilmselt liiguvad asjad õiges suunas … või sa maksad talle hästi.

Seller  – müüja, st keegi, kes teeb oma elu parima või halvima otsuse 

Buyer / purchaser / acquirer – ostja, st keegi, kes teeb oma elu parima või halvima otsuse. NB! Kuna temal on raha, siis on tal rohkem valikut, mis nimega teda kutsutakse. Umbes nagu rootslastel on tavaliselt mitu eesnime, aga eestlastel ei ole.

Letter of Intent, term sheet, memorandum of understanding – tehingueelne etapp, kus lepitakse mõned põhimõtted kokku, aga midagi veel üksteisele ära ei lubata. Sisuliselt on see nagu kihlumine. Abielus veel ei ole, aga avaldate üksteisele oma suurimad saladused ja lubate, et ei räägi neid kellelegi edasi. Kui ei taha, siis tegelikult ei pea abielluma / tehingusse minema. Kihlust on lihtsam lõpetada kui abielu lahutada. 

DD ehk due diligence – tehingueelne audit. See on põhimõtteliselt nagu lennujaama turvakontroll. Enne lennukile minemist (st lepingu allkirjastamist) valgustatakse sind läbi ja proovitakse aru saada, kus su veepudelid peidus on. 

Representations and warranties – kinnitused. Kui sina oled müüja, siis kindlasti nõuab ostja (advokaat), et lepingusse lisatakse kinnitused, millega pühalikult lubad, et müüdava ettevõttega on kõik kõige paremas korras, sa ei ole mitte kunagi maksudega nihverdanud ja su kapid on täis töötajatelt saadud maailma parima bossi kruuse.

Kinnitused on see koht, kus on lepingu koostamise juures tihtipeale kõige rohkem vaidlemist. Kui kinnitatud on midagi, mis hiljem ei osutu tõeks, näiteks su töötajad tegelikult ei ülistagi sind, siis tõmbab ostja kindlasti sae käima ja tahab, et sa tekkinud kahju talle kinni maksaksid. Seega üritavad siin ostjad nõuda, et kinnitusi oleks võimalikult palju ja need oleksid laiad, ning müüjad vastupidi tahavad, et neid oleks vähe ja need oleksid kitsad.

Indemnification – kahjutasu. Lepingus võib kokku leppida, et kui tulevikus midagi untsu läheb, näiteks ostad osaühingu ja maksuamet hakkab selle varasemate tegevuste vastu suuremat huvi tundma, siis maksab müüja sinu õigusabikulud kinni, sest need on põhimõtteliselt tingitud jamadest, mis tekkisid, kui ettevõte oli veel müüja kontrolli all. NB! Olete tähele pannud, et advokaadid saavad oma raha igal juhul kätte? Ei ole vahet, kes selle lõpuks kinni maksab. 

Liability ja liability cap – lepingus sa tihtipeale annad teatud kinnitused (vt Representations and Warranties). Mis saab, kui seal midagi valesti on ja sellest kahju tekib? No siis tuleb kahju kinni maksta. Tihtipeale piiratakse kahjuhüvitise summa protsendina ostuhinnast (nt 50%). Ehk kui müüd oma ettevõtte miljoniga, siis kahju hüvitisena pead halvimal juhul maksma pool miljonit.

Disclosure – lahtiütlus. Kui kinnitustega (vt Representations and Warranties) ütled, et kõik on ülihästi, siis lahtiütlused on see koht, kus saad ausalt öelda, et tegelikult ikka ei ole küll. Kui siin aus oled, siis ei saa keegi tulla hiljem sinu suunas näpuga viibutama.

Purchase price – ostuhind. Kui internetipangas ülekannet teed, siis seal tuleb ühes lahtris summa kirjutada. See on see koht. Heal juhul on see lihtsalt üks number, aga võib ka põnevamalt. Näiteks võib mingi osa maksta kindla summana ja ülejäänu n-ö tulemustasuna vms. Variante on mitmeid ja ainus piirav faktor on sinu (advokaatide) loomingulisus.

Earnout – lepingus võib kokku leppida, et mingi osa ostuhinnast makstakse müüjale kohe välja, aga ülejäänu seotakse müüdava ettevõtte edasiste majandustulemustega. Näiteks kui ettevõtte käive järgmisel majandusaastal kasvab X%, siis makstakse müüjale täiendavalt summa Y jne. 

Asset deal – varade müük. Üldjuhul ostetakse tehingu käigus ära kogu ettevõte kui juriidiline isik (nt OÜ). Alternatiivselt võidakse müüa ainult ettevõtte vara (näiteks intellektuaalne omand) ja juriidilise isiku osalus jääb algupärasele omanikule. Ostja jaoks võib see hea variant olla, sest ettevõttega seotud riskid, võlad ja kohustused jäävad müüja mureks. 

Signing and closing – allkirjastamine ja tehingu lõpuleviimine. Võiks arvata, et kui paberil on allkirjad all, siis on kõik, aga kus sa sellega. Enne kui raha liigub, on võib-olla vaja veel teha teatud toimingud ja täita teatud tingimused, näiteks saada asjakohastelt isikutelt tehingu jaoks nõusolek, võtta vastu mingid korporatiivsed otsused jms. 

Non-competition, non-solicitation – konkurentsi- ja värbamispiirang. Oled aastate jooksul üles ehitanud võrgustiku koostööpartneritest, klientidest ja töötajatest ja nüüd müüd oma ettevõtte maha. Ostja kardab, et saad raha kätte, aga siis järgmisel päeval paned uue putka püsti ja jätkad samade inimeste ja partneritega nagu enne tehingut. Ainult et nüüd oled rikkam. Selle välitmiseks pannakse tihtipeale lepingusse vajalikud piirangud. 

Confidentialilty – konfidentsiaalsus. Kuigi elame infoajastul, on mingi privaatsus veel ikkagi säilinud. Kui müüd oma elutöö kellelgi edasi, siis üldiselt ei ole sul lubatud rääkida, kui rikkaks nüüd said.