Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis 17. märtsil välja kahe inimese vahistamiskäsu: Vladimir Vladimirovich Putin (Venemaa president) and Maria Alekseyevna Lvova-Belova (Venemaa laste õiguste volinik). NJORD advokaadibüroo advokaat Gerda Grauberg räägib, mida see tähendab ning mis on süüdistused ja tagajärjed.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamiskäsk 

“Vahistamiskäsk antakse välja, kui eeluurimist läbi viiv kohtueelne koda jõuab tõendite või muu informatsiooni uurimisel järeldusele, et kuriteo toimepanemine on piisavalt usutav ja isiku vahistamine on vajalik,” selgitab Grauberg. Vahistamine on vajalik, kui isik ei ilmuks muidu kohtulikule arutamisele; ta võiks takistada eeluurimist või kohtumenetlust; või on vahistamine vajalik kuriteo toimepanemise jätkamise ärahoidmiseks.

Vahistamiskäsk kehtib, kuni kohus ei ole otsustanud teisiti – praktikas võib see tähendada ka kuni isiku elu lõpuni. Kõik Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriigid (kokku 123, nende seas ka Eesti), on kohustatud võtma kasutusele meetmed, mis võimaldaksid isiku vahistada, kui ta riigi territooriumile peaks ilmuma, ja andma ta välja Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule. 

Mitme sõjakuriteod

Putini vahistamiskäsu aluseks on ebaseaduslik (laste) küüditamine ja ümberasustamine okupeeritud Ukraina aladelt Venemaale, mis kujutab endast Rooma statuudi (Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alusdokument) kohaselt sõjakuritegu. “Vahistamiskäsu kohaselt käsitletakse sama tegu ka pantvangide võtmisena, mis kujutab endast samuti sõjakuritegu,” lisab Grauberg. 

Kuigi tõenäoliselt ei olnud Putin see, kes füüsiliselt lapsi transportis, saab Putini isiklikult panna nende tegude eest vastutama, kui ta on need teod pannud toime teiste isikute kaudu; ja on lubanud endale alluvatel isikutel selliseid tegusid toime panna.

Lvova-Belova süüdistus on samade sõjakuritegude toimepanemise eest. Tema isiklik vastutus tuleneb vahistamiskäsu kohaselt sellest, et ta on ise, üheskoos teistega või teiste isikute kaudu pannud vastavad sõjakuriteod toime. “See tähendab, et erinevalt Putinist ei omistata talle vastutust tema kontrolli all olevate alluvate tegude eest,” märgib Grauberg. 

Vahistamiskäsu tagajärjed

“Kui tavaliselt hoitakse vahistamiskäskusid salajas, et mitte takistada nende täitmist ning kaitsta ohvreid ja tunnistajaid, siis praegusel juhul otsustati need avalikuks teha,” toob Grauberg välja. “Nimelt leidis Rahvusvaheline Kohus, et kahtlustatavate nimede, süüdistuse aluseks olevate kuritegude ja isikliku vastutuste aluste avalik jagamine tõstab avalikkuse teadlikkust ja võib aidata ära hoida edasiste kuritegude toimepanemist,” selgitab ta. 

Kuigi Putini ja Lvova-Belova vahistamine ei tundu lähiajal tõenäoline, saadab vahistamiskäskude tegemine selge sõnumi, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus näeb toime pandud sõjakuritegude eest ka otsest isiklikku vastutust Venemaa juhtkonnal. 

Rahvusvaheline Kohus uurib lisaks Ukraina laste küüditamisele ka teisi Ukrainas toime pandud sõjakuritegusid, mistõttu on alust oodata täiendavaid vahistamiskäske ning kohtumenetlusi.