Fondijuhtidele ja nõustajatele meeldib viimasel ajal rääkida, kuidas raha kaasamine on iduettevõtjate jaoks läinud keerulisemaks. Või noh, kui sa just ei toimeta tehisintellektiga või süva- või biotehnoloogiaga või sõjatööstuses või kui oled oma tootega alles MVP-faasis või kui suudad investoritele näidata korralikku rahavoogu ja adekvaatset runway’d – siis peaks okei olema.
Aga kõigil teistel ja eriti äritarkvara SaaS-idel on investoritelt raha kaasamine kindlasti keerulisem kui varem, räägib NJORDi advokaat Henrik Link.
Tegelikult ei ole vahet, mis valdkonnas tegutsed või millises elutsükli etapis parasjagu oled. Kellelgi ei ole mingit põhjust enda elu tarbetult keeruliseks teha. Ära tekita investori jaoks punaseid lipukesi, mis hädavajalikud eurod hoopis su konkurendi juurde viivad, ja veendu, et sul vähemasti põhiasjad tipp-topp korras oleksid.
Et sulle abiks olla, juhib NJORD tähelepanu mõnele teemale, millega enim küsimusi kipub tekkima ja millele esmajärjekorras mõelda võiksid. Neis ei ole midagi uut ega ennekuulmatut, pigem kordame üle põhitõed. Raha kaasamine on üks asi, aga tegelikult on see kõik elementaarse ettevõtlushügieeni küsimus.
Toode või teenus
Selles on veider iroonia – professionaalne konsultant räägib ettevõtjale esmajärjekorras tootest, aga reaalsus on, et kui sul ei ole midagi müüa, siis ei ole eriti oluline, kui äge ja särav su privaatsuspoliitika on. Kui ressurssi jätkub ainult üheks, siis loomulikult keskendu kõigepealt oma toote või teenuse ehitamisele. Samas ei tasu minna liiga kiiresti lihtsama vastupanu teed ja mõelda, et kuradile see andmekaitse ja muud formaalsused. Neil kõigil on siiski mingi eesmärk ja nende täitmine aitab su ettevõttel tervem ja elujõulisem püsida. Päriselt.
Intellektuaalne omand
Igihaljas lugu, kui iduettevõttel on intellektuaalne omand pilla-palla laiali. Lihtne on unustada, et intellektuaalne omand on otsapidi seotud peaaegu kõigega, mida üks tänapäevane ettevõte teeb. Arvutikood? Autoriõigustega kaitstud. Joonised ja skeemid? Autoriõigustega kaitstud. Äriplaan? Jep, ikka autoriõigused.
Kõik need näited on teosed ja igal teosel on autor. Ettevõtte seisukohast on ääretult oluline, et autorid oleksid oma loomingu korrektselt üle andnud. Vastasel juhul, kui tulevikus midagi muuta või täiendada on vaja, võib see meeletu peavalu olla. Vahemärkusena: kui su äriplaani sõnastas ChatGPT või kui su rakenduse ikooni tegi StableDiffusion, siis vajab see kõik veidi rohkem mõtlemist ja palun ole ettevaatlik.
Optsioonid
Optsioon on õigus saada tulevikus ettevõtte omanikuks, kui teatud tingimused on täidetud. Tavaliselt antakse optsioon töötajale ja tavaliselt on tingimused seotud ettevõttes töötamise ajaga.
Optsioonide andmises võib töötajaga vabalt kokku leppida, aga selleks et see maksude mõttes mõistlik oleks, peab järgima mõnda kindlat põhimõtet. Näiteks ei piisa, kui töötajaga lihtsalt Slackis kokku lepid, et ta saab nelja aasta pärast 0,5 protsenti ettevõttest. Optsioonileping peaks olema digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud ja seal peaksite kokku leppima konkreetses osaluses, millele töötajal õigus on. Kui seda ei tee, siis hakkad nägema õudusunenägusid, kus sind kummitab maksuamet ja kajab sõna „erisoodustus“.
Founder’ite suhe ettevõttega
Üldse mitte vähetähtis ei ole, kas või kuidas on founder’ite enda suhe ettevõttega korraldatud. Näiteks kui founder on ka juhatuse liige, kas selle kohta on vormistatud leping? Või on mõni founder juhatuses ja mõni töötaja? See on oluline muuhulgas juba eelnevalt kirjeldatud intellektuaalse omandi pärast. Kui founder’il ei ole ettevõttega peale omanikuks olemise mingit tuvastatavat õigussuhet, siis on võimalik, et kogu tema looming (sh kood, äriplaan jne) kuulub temale isiklikult. Investori jaoks on see murekoht – sel juhul on täiesti põhjendatud hirm, et founder kasutab investori raha toote arendamiseks, aga siis ühel päeval astub ettevõtte juurest minema ja võtab intellektuaalse omandi ja know-how endaga kaasa.
Andmekaitse ja muud regulatiivsed küsimused
GDPR on reaalsus ja seadusandja viis ajaga kaasas käia on tekitada uusi määruseid ja direktiive, millega arvestama peab. Näiteks tundub tõenäoline, et vähemalt kuidagi ja mingil tasandil üritatakse paberile panna ka tehisintellekti puudutavad mängureeglid.
Lihtne on küüniline olla, aga nagu ennist mainitud, on neil kõigil eesmärk, mis peaks tagama jätkusuutlikuma ja tervema (ettevõtlus)keskkonna.
Kui su tegevus on alles ideestaadiumis, siis ei ole sul kohe vaja maailma kõige detailsemat andmekaitsepoliitikat. Aga kui tead ja näed ette, et oma tegevuses hakkad isikuandmetega ümber käima, siis alusta kasvõi üldise strateegiaga. Pane paberile pliiatsiga kirja, milliseid andmeid kasutad, kuidas ja kus neid hoiustad, mida nendega teed, kes vastutab andmete turvalisuse eest jne.
Suuremad trahvid andmete väärkasutamise eest jõuavad vaikselt ka Eestisse ja investorid ei pruugi õnnelikud olla, kui nende raha kasutatakse tootearenduse asemel jamade klattimiseks.
