Kui inimene töötab esmaspäevast reedeni 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, siis riigipühadel ta ei tööta – see on tavaline. Seega saab ta riigipühade võrra vaba aega juurde. Alles selle kuu alguses alguses sai sinisest esmaspäevast puhkepäev.
Selline tööaja vähenemine ei puuduta aga summeeritud tööajaga töötajaid ehk neid, kelle tööaeg ei ole esmaspäevast reedeni kindlatel kellaaegadel, vaid jaguneb ebaühtlaselt (näiteks need, kes töötavad graafiku alusel.)
Töölepingu seadusest ega ühestki muust õigusaktist ei tulene, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleks kokkulepitud tööaega vähendada riigipühale langeva tööaja võrra. Kui töötunde arvestatakse summeeritult, siis ei ole töötamine riigipühal ületunnitöö.
NJORDi vandeadvokaadid Triinu Hiob ja Ann Tarkin räägivad, kuidas summeeritud tööaega arvestada.
Kuidas tasustada?
Siiski tuleb riigipühal tehtud töö tasustada kahekordselt ja seda sõltumata sellest, kas töötaja töötab summeeritud või summeerimata tööajaga.
Lisaks, nagu muudegi töötajate puhul, võidakse ka summeeritud tööajaga töötajaga kokku leppida, et riigipühal töötatud aeg hüvitatakse kahekordse tasu asemel hoopis täiendava vaba ajaga.
Ületunnitööks arvestatakse aga sõltumata riigipühadel töötamisest ikkagi ainult see tööaeg, mis ületab arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega.
See tähendab, et summeeritud tööajaga töötaja, kellega on kokku lepitud keskmiselt 40 tundi nädalas, töötab sama arvu tunde ka kuudel, milles leidub riigipühi. Seega võib summeeritud tööajaarvestusega töötaja (norm)tööaeg riigipühi sisaldavas kuus olla suurem kui töötajal, kes töötab esmaspäevast reedeni iga päev 8 tundi ning riigipühadel ei tööta.
Näide: 2023. aasta aprillis oli üks nädalasisene riigipüha – suur reede. Ilma riigipühata oleks tööpäevi aprillis olnud 20.
Summeerimata tööajaarvestusega töötaja suurel reedel ei tööta. Täistööajaga töötamisel oli tema tööpäevade arv 19 ja töötundide arv 152.
Summeeritud tööajaarvestusega töötaja tööaega Riigikohtu lahendi kohaselt ei vähendata. Täistööajaga töötamisel oli tema tööpäevade arv 20 ja töötundide arv 160.
Riigikohus ei käsitlenud tööaja kohustuslikku kolme tunni võrra lühendamist enne nelja riigipüha:
- uusaastat;
- Eesti Vabariigi aastapäeva;
- võidupüha;
- jõululaupäeva.
TLS § 53, mille kohaselt eelmainitud pühadele eelnevat tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra, laieneb kõigile, nii summeerimata kui summeeritud tööajaga töötajatele. Kui tööaega pole võimalik vähendada, loetakse need kolm tundi ületundideks. Seega praeguse praktika kohaselt riigipühaeelsed vähendamisele kuuluvad kolm tundi vähendavad ka summeeritud tööajaarvestusega töötaja tööaega.
Näide: 2023. aasta juunis on kaks riigipüha: 23. ja 24. juuni, millest üks (23. juuni) on töönädala sees. Ilma riigipühadeta oleks tööpäevi 22. Tööpäev kuulub kolme tunni võrra lühendamisele ühel päeval – 22. juunil.
Summeerimata tööajaarvestusega ja esmaspäevast reedeni töötava töötaja tööaeg väheneb ühe riigipüha võrra. Täistööajaga töötamisel on tema tööpäevade arv 21. Kuna üks riigipühale vahetult eelnev päev on neljapäev, siis on töötaja töötundide arv juunis 165 (21 x 8 -3).
Täistööajaga ja summeeritud tööajaarvestusega töötaja tööpäevade arv on 22. Tema töötundide arv sõltub sellest, kas talle on määratud vahetus 22. juuniks või mitte. Kui töötaja on tööl 22. juunil, on tema töötundide arv 173 (22 x 8 – 3). Kui töötaja pole tööl 22. juunil on tema töötundide arv 176.
