Vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks hakkamine annab võimaluse kasumi suurendamiseks täiendavate kohustuste hinnaga

Paljud alustavad või väiksemad ettevõtjad seisavad ühel hetkel küsimuse ees: mida tähendab õigupoolest firma vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreerimine ning kas ja millal seda tegema peaks. Väga lühidalt võib öelda, et see toob kaasa omajagu kohustusi ning vastukaaluks võimalust kasumi suurendamiseks.

Olgu alustuseks öeldud, et suurt osa Eesti firmadest see teema üldse ei puudutagi. Nimelt kaob valik laualt, kui ettevõtte aastane käive on üle 40 000 euro või kui see osutab digiteenuseid käibemaksunumbrita Euroopa Liidu klientidele. Seda põhjusel, et siis on registreerimine kohustuslik, kui erandjuhud välja arvata. Seetõttu ongi enamik aktiivsemaid firmasid käibemaksukohustuslased.

See ei tähenda siiski, et kogu aasta müüke ette aimama peaks. Nimelt saab käibemaksukohustuslaseks registreerida ka jooksvalt, kui vastava käibeni on jõutud. Raamatupidamise ja ärihalduse teenuseid pakkuva Xolo pearaamatupidaja Eli Simsoni sõnul on sellise väljavaate silmapiirile tekkimisel siiski mõistlik natuke varem tegutsema asuda. Nõnda saab vältida viimasele hetkele jäämist ning võimalikke segadusi maksude arvestamisel ja tasumisel.

Mida toob kaasa käibemaksukohustuslaseks olemine?

Pikemalt sel teemal siinkohal ei peatu ja vaatame hoopis, mida kujutab endast vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks saamine. Väga lihtsalt öeldes tähendab see kulumahuka tegevusala puhul puhaskasumi tõstmise võimalust, millega kaasnevad aga ka mõningad kohustused.

Olgu kohustused siinkohal välja toodud:

• müüdava kauba või teenuse hinnale käibemaksu lisamine;
• riigile makstava käibemaksu summa arvutamine;
• käibemaksu riigile tasumine;
• nõuetekohaste arvete esitamine;
• dokumentide säilitamine.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine ehk käibemaksukohustuslase numbri (KMKR) saamine tähendab ühe suure muutusena, et ettevõte peab siis lisama igale müügiarvele käibemaksu (müügikäibemaks). Kõikidele müügiarvetele lisatav käibemaks on Eestis üldjuhul 20 protsenti ning korrektse arvestuse ja riigile maksmise eest vastutab iga ettevõte ise.

Mainimist tasub kohustus esitada maksuametile igakuine käibemaksudeklaratsioon, kus on esitatud saadud ja välja makstud käibemaks. Tagasiulatuvalt ja iga kuu 20. kuupäevaks esitatav ülevaade tuleb edastada isegi juhul, kui summa on null, ehk paberimajandusest ei pääse paraku ka siis, kui käive puudub.

See võib tähendada rohkem ja sagedasemat paberimajandust ning enamasti ka selle võrra natuke suuremaid kulusid raamatupidamisele. Kui raamatupidamisega hooletu olla ja deklaratsioone mitte täita, tekivad aga maksuriskid. Seega tasub eriti käibemaksukohustuslastel leida raamatupidamiseks usaldusväärne ja kogemustega partner. Eriti mõistlik on kasutada kaasaegseid lahendusi, kus peale algdokumentide ja kuluridade sisestamise käib pea kõik muu automaatselt.

Millal võiks mõelda vabatahtliku registreerimise peale?

Arvetele lisatav käibemaks võib olla hea põhjus, miks ettevõtet pigem kohustuslasena mitte registreerida, kui seda tegema ei pea. Näiteks müüb väiksem käibemaksukohustuslasest jaemüüja teenust hinnaga 120 eurot. Konkurent, kes käibemaksu arvele juurde lisama ei pea, saab sama teenust müüa hinnaga 100 eurot. On üsna ilmne, et muid tegureid mitte arvestades on eelis firmal, mis müüb tooteid odavamalt või käibemaksu võrra suurema marginaaliga.

B2B ärimudeli puhul ehk äriklientidele müües pole antud näide nii asjakohane, kuna kõik suuremad ettevõtted on käibemaksukohustuslased. See tähendab, et nemad saavad ostude pealt käibemaksu (ostukäibemaks) makstes teha tasaarvelduse või mõningatel juhtudel käibemaksu riigilt ka tagasi saada.

Siit jõuame tagasi juba mainitud teemani ehk käibemaksu arvestamiseni. Nagu öeldud, on ettevõtte kohustus, et riigile saaks makstud õige summa. See on aga natuke keerukam kui lihtsalt kuu jooksul tehtud müügiarvetelt käibemaksuridade kokku löömine.

Põhimõte on, et leida tuleb müügi- ja ostukäibemaksu vahe. Näiteks 12 000-eurose kuukäibe puhul peaks müügikäibemaks olema 2000 eurot. Kui aga ettevõte on ostnud tooteid või teenuseid ning tasunud nende pealt ostukäibemaksu 1000 eurot, siis käibemaksukohustus sel kuul on nende vahe ehk 1000 eurot. (Selleks tuleb kuludokumendid raamatupidamises korrektselt kajastada, sellest saab lähemalt lugeda siit.

Kuna pikaaegseks jätkusuutlikuks tegevuseks peavad ettevõtte tulud olema kuludest enamasti suuremad, ei ole see muidugi võimalus riigilt tasuta raha saamiseks. Mõnikord võib aga juhtuda, et korraga tehakse suurem, ütleme näiteks 24 000-eurone väljaminek, samal ajal kui perioodi müügitulu on oluliselt madalam. Sel juhul võib maksuametilt tõesti enammakstud käibemaksu tagasi küsida.

Suuremate summade puhul võib käibemaksutagastuse küsimine ka mõistlikuks osutuda, sest kuigi sel moel maksuametile tehtud ettemaks kuskile ei kao, võib selle investeerimine lihtsalt kinni hoidmise asemel kasulikum olla.

Seega, kui ettevõttel on vaja teha olulisemaid investeeringuid või mingiks perioodiks on ette näha suuremaid regulaarseid kulusid (tooted, teenused), võib vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreerimine aidata kokkuvõttes puhaskasumit suurendada. Eriti mõistlik võib see olla juhul, kui tulevikuplaanides on käibe suurendamine üle piiri, kust alates ettevõte nagunii registreerida tuleks – kui mõni oluline investeering on tehtud enne seda, siis hiljem käibemaksu enam tagasi küsida ei saa.

Enne otsuse tegemist tasub konsulteerida raamatupidajaga

Milline on siis lihtne ja universaalne vastus küsimusele, kas ettevõte peaks end käibemaksukohustuslasena registreerima? Üht ja kindlat vastust paraku pole, aga siin on mõned vihjed: kui käive on väike, klientideks valdavalt eraisikud, kulutusteks peamiselt töötasud ning ettevõte suuremaid investeeringuid ei tee, pole vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreerimise avaldust ehk mõistlik esitada.

Firmasid ja olukordi on aga erinevaid ning enne otsuse vastu võtmist on seetõttu mõistlik konsulteerida raamatupidajatega. Näiteks Xolo rahaasjade profid on klientidele enne vastava otsuse tegemist abiks nõu ja jõuga ning aitavad enamike pakettide puhul ka käibemaksukohustuslaseks registreerimisel, kui see kasulikuks peaks osutuma.

Olgu lõpetuseks öeldud, et vastavasisulise taotluse võib iga ettevõte kasvõi kohe loomise järel esitada. Samas on maksuametil õigus küsida sellise soovi põhjendusi ning otsuse tegemisel kaaluda, kas antud ettevõttel ikka on vajadus käibemaksukohustuslane olla. Seega teeb lõpliku otsuse ettevõtja eest ära hoopis maksuamet.