Koos teiste ägedate ja innovaatiliste ettevõtetega kolis hiljuti valminud Alma Tominga ärihoonesse ka info- ja sidetehnoloogia seadmete ja teenuste ettevõte Fujitsu. Ettevõte sai endale tõeliselt omanäolise kontori, mis valmis koostöös PIN Arhitektide siearhitekt Katrin Kaevatsi ja OCCOga.
Viimase aja põnevaim projekt
Tallinna kõige innovaatilisemas linnakus Ülemiste Citys asuv Fujitsu kontor on ettevõtte kõige uuem. Enne seda valmisid tööruumid veel Helsingis, Pariisis ja Londonis. Fujitsu kinnisvara- ja töökohastandardite juht Olly Dickinsoni sõnul on Tallinna kontor viimase seitsme aasta kõige ägedam projekt. “Iga uus kontor on teistest grammi võrra ägedam ning kuna Tallinna oma on üks viimaseid, siis on see ka üks parimaid,” rääkis Dickinson.
Uues kontoris asub tööle ligi 250 inimest. “Kontori peamine eesmärk on tuua töötajad kokku – kõigil on ka võimalus töötada kodust, aga peame väga tähtsaks silmast silma kohtumisi ja suhtlust,” märkis Dickinson.
Fujitsu nägu kontor
“Sisekujunduse kontseptsiooni loomisel lähtusime eelkõige Fujitsu brändist. Meie jaoks oli oluline luua kontor, mis oleks Fujitsu nägu,” rääkis sisearhitektuurse projekti autor PIN Arhitektide siearhitekt Katrin Kaevats. “Samas tahtsime teha midagi teistsugust ja tuua sisse uusi toone ning lahendusi, mis mis teeksid just Tallinna uue kontori omanäoliseks ja eristuvaks,” kirjeldas ta.
Fujitsu andis sisearhitektidele ette näited eelmistest kontoritest ning tõi välja ka elemendid, mida kasutama peaks. “Muutsime seda kontseptsiooni omajagu, tuues sisse rohkem kontraste ja jõulisemat lähenemist Fujitsu brändingu kontseptsioonile. Esimese hooga panime täppi ja tabasime selle õige tunde ära,” ütles Kaevats. “Suutsime säilitada Fujitsulikkuse uues võtmes.”
“Materjalidest kasutasime uudse elemendina perforeeritud plekki ja kontrastsuse loomiseks lisasime interjööri mitmeid musta värvi detaile,” kirjeldas Kaevats. Seni on Fujitsu kontorid olnud rahulikult ja ühtlaselt pastelsed, õrnade toonivarjunditega, ilma suuremate kontrastideta. Uues kontoris on mitmeid suuremaid mustas toonis mahte ning väikeseid detaile – akna- ja ukseraamid, lingid, valgustid jne. “Kontrast toob palju uut energiat,” märkis Kaevats.
Sisearhitekti enda lemmikelementideks on rippuvad pehmed istmed ja puitribistikuga ümrbitsetud, peidetud valgusega avatud “pesa / hub”, mille sisse on ehitatud mõnus diivan.
Oluline roll on ka valgustusel: “Ruumides ei ole ühtselt ere töökoha valgus, vaid loodud on erinevaid valguslahendusi,” selgitas Kaevats. Näiteks kasutati peidetud valgusteid, karniisivalgust, hubaseid rippvalgusteid, mis tekitaks mitmekesise atmosfääri. “Kogu õhkkond on väga helge ja soe,” sõnas Kaevats.
Nii tualettides kui töölaua juures töötavad lambid liikumisanduritega. Lauale juurde minnes läheb lamp ise põlema ja kustub automaatselt tunni aja jooksul. Peale valgustuse on automatiseeritud ka tualettide loputussüsteem, mis põhineb samuti anduritel.
Jätkusuutlikkusele pööratakse uues kontoris erilist tähelepanu: ruume ehivad mitmed taimed, janu kustutamiseks saab kasutada kraanivett, suur osa mööblist on tehtud taaskasutatud materjalidest ning lisaks on Tallinna kontor esimene, kus kirjapaberit ei kasutata. Hea tavana oodatakse kõigilt töötajatelt ka prügi sorteerimist ning selleks hakatakse kasutama Longopaci keskkonnasõbralikke prügikotte, millega saab tagada, et kilet kuluks võimalikult vähe.
OCCO tegi ära suure töö
Fujitsu kontori sisustamise eest kandis hoolt OCCO: “Kui meie olime enda kontseptsiooni valmis saanud, tuli meile appi OCCO – nemad võtsid enda peale projekti juhtimise sisustuse osas,” rääkis Kaevats. “OCCO lahendus oli meie jaoks väga hea, sest kasutasime mööbli osas palju erilahendusi ning tahtsime näha ka tööjooniseid. Saime joonised OCCO partnerilt, vaatasime need üle, andsime tagasisidet, ning siis läks mööbel tellimisse.”
Kaevatsi sõnul on OCCO mugav lüli kliendi, mööblitootjate ja sisearhitektide vahel ning tänu neile on kõigi töö oluliselt sujuvam. “Mööbli tellimine, tootjaga detailide läbiarutamise kommunikeerimine ja vahendamine, lisaks kliendi jaoks kogu tellimuse haldamine on töö, mille eest OCCO vastutas.”
“OCCO on partner, kes saab aru, mida vajame – nad mõistsid kohe meie mõtteviisi, plaane ja eesmärke,” rääkis Dickinson. “Nad olid partnerid, kes mõtlesid meiega igas etapis kaasa – seetõttu tekkis ka hea sünergia,” rääkis Dickinson.
Mis nägu on tänapäeva kontorid?
Kaevats hinnangul on ettevõtted tänapäeval kontorite sisustamisel üsna julged. “Pigem on soovitud just eristuvaid, mitte niivõrd tavapäraseid lahendusi. Kindlasti oleneb see paljuski ka ettevõtte vajadustest – kui palju on töötajaid ning kelle jaoks kontor tehakse.” Üks asi on see, kui büroo luuakse enda töötajatele, teisiti lähenetakse aga juhul, kui ruumid on mõeldud näidiskontoriks, mis talente peaks meelitama. “Ettevõtted on avatud erilahendustele ja tahavad saada midagi omanäolist,” sõnas Kaevats.
Kontorisisustuse viimase aja trendiks see, et iga töötaja kontoris oma isiklikku töökohta ei pruugi saadagi. Selle põhjuseks on nimelt asjaolu, et paljud soovivad töötada kodust ja igaühele ei ole mõtet lauda ja tooli tühjalt seisma panna. Levinud on ka multifunktsionaalse mööbli kasutamine, kus saaks nii töötada, puhata, kui koosolekut pidada. Näiteks akustiline diivan, millel on pistikupesad. Kui vaja, saab seal puhata ja mõtteid mõlgutada. Samas võib ka iga kell läptopi pistikusse ühendada ja tööd teha.
Kaevatsi sõnul pannakse viimasel ajal palju rõhku ka töötajate mugavusele – töötajatele tehakse mõnusad puhkealad ja võimalused ka kontoris vaba aja veetmiseks. “Ettevõtted teevad kõik selleks, et inimesed tööle tulla tahaks ning pärast tööpäeva lõppu ka kohe minema ei kibeleks,” selgitas Kaevats.
