OCCO - võti õnnelikku ruumi

Hüvasti, vana kontor! Kaasaegne töökeskkond nõuab isikupärasemat lähenemist

Kontor ei ole enam steriilne ruum, kus inimesed lihtsalt tööd teevad, vaid see on muutumas kohaks, kus veedetakse koos aega ning sünnivad uued ideed.Foto: OCCO

Kui 2020. aastal olime kõik sunnitud kolima tööga kodukontorisse, siis sel aastal saime hakata vajaduse või soovi põhiselt uuesti töötama koduseinte vahelt väljaspool. Paljud meist harjusid kodukontori mugavustega ja paratamatult tekib küsimus, kuidas inimesi uuesti omavahel ühendada, et tiimitunne ei hääbuks? Millised peaksid olema parima töötulemuse saavutamiseks mõeldud kontorid?

OCCO Eesti juhi Jarmo Oidermaa sõnul ei ole kontor enam steriilne ruum, kus inimesed lihtsalt tööd teevad, vaid see on muutumas kohaks, kus veedetakse koos aega ning sünnivad uued ideed.

“Keskkond peab inspireerima inimesi, kes sinu ettevõttes töötavad, sest keskkond mõjutab töötajate käitumist, mis omakorda loob ettevõtte kultuuri,” rõhutab Oidermaa. See on üks põhjuseid, miks tasub kontorites mõelda õigete värvilahendustele, materjalivalikule ja mööblile – see kõik mõjutab inimesi ühel või teisel viisil.

“Olles sisustanud 10+ Bolti kontorit üle Euroopa teame, mida eri suuruses tiimid oma kontorilt ootavad,” räägib OCCO Eesti juht Jarmo Oidermaa.Foto: OCCO

Ümbritsev ruum mõjutab inimeste produktiivsust

Täna on töökoha kujundamisel olulisteks märksõnadeks töö- ja eraelu tasakaal ning aina olulisemaks saab inimeste vaimne ja füüsiline tervis.

Rääkides töökoha spetsiifikast ning trendidest, mis töökohtade juures on oluliseks muutumas, siis on aina enam kontoreid liikumas selles suunas, et pakkuda erinevate vajadustega inimestele just neile sobivaid lahendusi. Mitte kõik inimesed ei mõtle ühtemoodi ning sellest tulenevalt ei ole ka nende töökeskkonna vajadused ühesugused. 

“Olles sisustanud 10+ Bolti kontorit üle Euroopa teame, mida eri suuruses tiimid oma kontorilt ootavad,” räägib Oidermaa. Kontori juures on oluline arvestada tasakaalu väikeste ja suurte ruumide vahel, suletud ruumid vs avatud kontoriala, suhtlemist soodustav köögiala ja puhkenurgad ning muidugi ei saa unustada ventilatsiooni, valgustust ja helisüsteemi. “Meie kogemus näitab, et esmalt tuleks teha intervjuud töötajatega, et kaardistada vajadused ning alles siis planeerima asuda,” lisab ta.

“Kogu meid ümbritsev ruum ja ruumis olev mõjutab meid nii emotsionaalselt kui tunnetuslikult,” märgib Oidermaa, et kõik, mida me enda ümber tajume, mõjutab meie produktiivsust ja koostöövõimet ka töökeskkonnas.

NabuMinds kontor, mille sisekujunduse lõid Lävi sisearhitektid ning OCCO aitas sisustamisel.Foto: OCCO

Töölt peab lahkuma hea tujuga

Kontoriruum, kuhu inimesed tööle tulevad, on muutumas aina enam sihtkohaks, kuhu inimesed tahavad tulla, selle asemel, et olla lihtsalt ruum, kuhu inimesed peavad tulema.

Maailm on liikumas suunas, kus piirid töö- ja eraelu vahel on aina hägustumas. See on kõige olulisemaks märksõnaks ka kontoriruumide kujundamisel. “Töökoha disainimisel on kesksel kohal töötaja heaolu,” selgitab Oidermaa. Tema sõnul tuleb panustada aina enam sellesse, et kui töötaja tuleb kontorisse, siis lahkub ta päeva lõpus sealt vähemalt sama hea või veel parema enesetundega.

Kui ettevõte soovib luua tugevaid väärtusi ja ühtekuuluvustunnet, siis tuleb sellistele asjadele mõelda. “Usun, et ettevõtte kontorit tuleb kasutada strateegilise vahendina,” selgitab Oidermaa.

Vähem üksi nokitsemist, rohkem ajurünnakuid

Ülemaailmne pandeemia on toonud endaga kaasa väga suured muutused selles, kuidas kontoriruumi täna tajutakse. Kui varem oli töökoha planeerimisel kõige tähtsam ergonoomika, et inimene saaks teha oma individuaalset tööd, siis tänaseks on see paljuski muutunud. Koguni 50% tööl oldud ajast viibivad inimesed koosolekutel või lahendavad ülesandeid üheskoos. See on toonud kaasa ka muudatused kontorite ülesehitusel – pakkuda töötajatele rohkem erinevaid lahendusi, kus saab koostööd teha.

See on ka kontoriruumi kujundamisel toonud kaasa uue mõtteviisi, mille järgi vajatakse üha vähem tööjaamu, kus tehakse tööd omaette nokitsedes. Nüüd tuleb mõelda, et kui inimesed saabuvad kontorisse, tahavad nad omavahel lõimuda, mõtteid vahetada, koostööd teha ja ajurünnakuid korraldada.

Selle asemel, et veeta terve päev oma töökohal ainult tööd tehes, vajavad inimesed võimalust ennast välja lülitada ja mängida näiteks videomänge, kuulata muusikat jne. “Kontor peab tänasel päeval olema mugav ja tekitama koduse tunde,” rõhutab Oidermaa.

Kontorit sisustades tuleb mõelda, et kui inimesed saabuvad kontorisse, tahavad nad omavahel lõimuda, mõtteid vahetada, koostööd teha ja ajurünnakuid korraldada.Foto: OCCO

Keskkond, mis võimaldab teha kõike

Oidermaa kirjeldab, kuidas telliti OCCO Amsterdami kontorisse eraldi disain. “Ütlesime arhitektile, et vajame keskkonda, kus oleks võimalik teha kõike, mis päeva jooksul pähe tuleb,” märgib ta. Olgu selleks koht lõõgastumiseks või ärikohtumiste pidamiseks.

Kontorisse on loodud nurk, kus saab koos kolleegidega mõtted töö juurest ära viia, samas leidub kohti individuaalse töö tegemiseks ja ka sobiv ala mõne peo või muu mitteametliku koosviibimise korraldamiseks – kontoriruum peab täna seda kõike võimaldama. “See võtab päris hästi kokku selle mõtte, et täna on töökohast üha enam saamas koht, kus ühendatakse omavahel töö- ja eraelu,” lisab Oidermaa.

Nii on uus kontoriruum eelkõige koht, kuhu tullakse kohtuma ja mõtteid vahetama. “Jah, muidugi tehakse kontoris endiselt tööd, kuid see ei tähenda enam ridade kaupa tööjaamade olemasolu,” toonitab Oidermaa.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.