OCCO - võti õnnelikku ruumi

Kood/Jõhvi kooli kaasjuht Karin Künnapas: koodi kirjutamisega saab hakkama igaüks, kel piisavalt motivatsiooni ja huvi 

Rahvusvaheline programmeerimiskool kood/Jõhvi on loodud igas vanuses täiskasvanutele, kel on huvi õppida koodi kirjutama.Foto: OCCO

Sel sügisel valmis Ida-Virumaal modernne programmeerimiskool kood/Jõhvi, kus alustas õppimist 500 südikat IT-huvilist. Koos oskuslike ehitajate, arhitektide ja OCCOga loodi tulevastele spetsialistidele mugav ja kaasaegne õppekeskkond, kus teha tiimitööd ja valmistuda karjääriks tulevikus. 

Rahvusvaheline programmeerimiskool kood/Jõhvi on loodud igas vanuses täiskasvanutele, kes soovivad õppida koodi kirjutama, et alustada oma karjääri tehnoloogia valdkonnas või vahetada senist ametit. Kooli rahastab üle 30 maineka ettevõtte, sealhulgas paljud kodumaised idufirmad, nagu Veriff, Pipedrive ja Wise, kes on valmis kooliprogrammi lõpetajad ka enda juurde tööle võtma. 

Oma aja peremees

Meeskonnatööl põhinev kaheaastane programm toimub Jõhvis, kuid õppijad saavad ise valida, kuidas ja mis ajal enda ülesandeid täita. “Õpe toimib iseõppemetoodikal, mis näeb välja nii, et õpilased peavad lahendama iseseisvalt eri ülesandeid – ette on antud kirjeldus, nemad kirjutavad vastavalt sellele koodi,” kirjeldas koolijuht Karin Künnapas. “Suurim erinevus teiste IT-koolidega on see, et meil ei ole õpetajaid vaid koodi kirjutatakse koos teiste õppijatega. Seepärast on õppijatel endal väga palju vastutust ning neil tuleb oma aega ja tööd planeerida. Koolitunde kui selliseid meil ei ole.”

Uue hoonega loodi õppijatele keskkond, mis soodustaks meeskonnatööd. Foto: OCCO

Koostööd soodustav keskkond

“Uue hoonega tahtsime luua keskkonna, mis soodustaks meeskonnatööd,” märkis Künnapas. “Kooliruumides on väga avatud pinnad ja kogu mööbel ning sisustus loob mõnusa ja hubase õppemiljöö. Koolimajas on eraldi alad, kus saab vaikselt iseseisvalt ülesannetega pusida, ja ruumid, kus meeskonnaga asju arutada.”

Hoone on viiekorruseline. Esimene korrus on tiimitöö ala – seal asub koosolekuruum ja väike klassiruum (30 inimesele). Peale koolitööde tegemise saab esimesel korrusel ka puhata ja vaba aega veeta. Teisel korrusel on 150 ööbimiskohaga loft-stiilis hosteliruumid, mida iseloomustavad kõrged laed ja avar planeering. Lisaks on teisel korrusel kaks ühiskööki, kus koos süüa teha. 

Kolmas ja viies korrus on ülesehituselt sarnased – need on avatud planeeringuga õppekorrused. Teisisõnu näevad need välja nagu kaasaegsed avatud kontorid. Seal on kvaliteetne kontorimööbel: lauad, toolid ja monitorid, et luua õppimiseks vajalik keskkond. Kolmas korrus on mõeldud rohkem üksinda ja vaikselt ülesannete lahendamiseks, viies korrus aga tiimitööks. Seal on ka keskne avatud osa, kus korraldatakse üritusi, seminare ja palju muud. Neljandal korrusel asub serveripark, mida kood/Jõhvi õppijad ei kasuta. 

Kolmas ja viies korrus on ülesehituselt sarnased – need on avatud planeeringuga õppekorrused. Foto: OCCO

OCCO pakkus täisteenust

Kood / Jõhvi hoone rajas mittetulundusühing Tuleviku Tehnoloogiaharidus, projekteerija oli OÜ Kamp Arhitektid ning ehitaja OÜ KRC Ehitus. Kooli ruumidesse – hostelitubadesse, õppe- ja koosolekuruumidesse ning kööginurka sooviti eritellimusmööblit. Projekti valiti sisustama OCCO, kes pakkus eritellimusmööblile mugavat täisteenust – selle sees oli sisustuselementide tellimine, nende paigaldus ja transport. “Koostöö OCCOga oli väga sujuv ja mugav,” rääkis Künnapas. 

Kui on huvi, saab hakkama!

Võiks ju arvata, et koodi kirjutamine sobib eelkõige neile, kes jagavad hästi reaalaineid, kuid Künnapas sellega ei nõustu: “Kui inimesel on huvi, aega ja motivatsiooni pühenduda ning vaeva näha, siis saab ta koodi kirjutamisega hakkama.” Koodi kirjutamine on tema sõnul väga loominguline tegevus. Üks võib kirjutada selle kümne reaga, teine saja reaga. Kui kood töötab, siis on mõlemad samamoodi õiged. 

“Samuti arvan ma, et ei ole ühtset viisi, kuidas programmeerimist õppima peaks – ühele sobib rohkem praktiline väljund, teisele loengud,” sõnas Künnapas. “Põhiline on see, et need, keda õppimine tõeliselt huvitab, leiaks enda jaoks õige meetodi, mis neile kõige rohkem sobib.”  

Uuringute järgi on ainuüksi Eestis praegu 8000 IT-alast töökohta, ja see arv kasvab. Koodi kirjutamine on aga selline oskus, millega leiab tööd üle kogu maailma – võimalus on töötada mõnele välismaa ettevõttele, tehes tööd ise kodumaalt. 

Tehnoloogia kasutamine saab igas valdkonnas aina olulisemaks ning üha rohkem läheb vaja inimesi, kes oskaks koodi kirjutada või sellest aru saada. “Seetõttu on oluline, et meil oleks pakkuda igakülgseid võimalusi IT õppimiseks.” 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.