Rumeenia sisearhitektid leidsid Eestist lahenduse ühele suuremale disainerite probleemile

Rumeenia sisearhitektuuribüroo PickTwo omanikud Radu Călin ja Sebastian Mîndroiu lõid oma ettevõtte kohe pärast ülikooli.Foto: erakogu

Rumeenia sisearhitektuuribüroo PickTwo omanikud Radu Călin ja Sebastian Mîndroiu lõid oma ettevõtte kohe pärast ülikooli, olles Rumeenias ühed esimesed, kes äripindadele professionaalset sisearhitektuuri teevad. Disainerid rääkisid, kuidas on sisearhitektuur aastate jooksul muutunud, kuidas aitab tehnoloogia ning AI sisearhitektide elu kergemaks muuta ning millised ajatud tõed püsivad disainimaailmas tänapäevani.

Alustasite oma ettevõttega 2013. aastal – kuidas kohtusite ja ettevõtte käima panite? 

Radu: Tutvusime Sebastianiga ülikoolis kolmandal kursusel. Saime headeks sõpradeks ja pärast lõpetamist avastasime, et meil on ühised väärtused. Nii tekkis mõte teha koos midagi erialast ning alustasime kahekesi PickTwoga. Teadsime kohe alguses, et tahame disainida äripindasid ja teha projekte hotellinduses ning teeninduses. Residentsid olid kohe välistatud, sest need projektid on subjektiivsemad. Meie soov oli töötada ettevõtetega. 

Sebastian: Lisaksin juurde, et meil vedas – kohe alguses oli kaks-kolm projekti laual. Meil vedas, et saime kohe klientide usalduse, kuigi olime äsja ülikoolist tulnud. 

Kuidas olete selle aja jooksul arenenud?

Radu: Esimesed kolm aastat tegutsesime kahekesi. Esimesed projektid lõid meile juba mingisuguse maine ja koostöösoove tuli aina juurde. Ühel hetkel tundsime, et hakkame läbi põlema ja pidime mõtlema tiimi suurendamisele. Aastatel 2015-2016 võtsime juhtimiskoolitusi ja palkasime ka esimesed töötajad. Nii suurenes meie tiim kahelt umbes 24 inimeseni. 

Kuidas on sisearhitektuur aastatega muutunud?

Radu: Alguses oli meie sihtmärgiks teenindussektor. See oli valdkond, kus kliendid ei pööranud  professionaalsele sisearhitektuurile erilist tähelepanu. Seega, olime üks esimestest, kes restorane sisustama asus. Nüüd näeme Bukarestis, et pea kõik ruumid on professionaalide loodud. Algusaastatel oli muidugi ka teisi peale meie, aga nüüd on sisearhitekte oluliselt rohkem. See on minu arust hea, et konkurents on suurem – see loob väärtust. Aastal 2013 töötasid kliendid arhitektiga esimest korda, nüüd on neil kogemus juba olemas. Nad teavad, mida oodata ja milline protsess välja näeb. See teeb ka meie elu kergemaks. 

Sebastian: Nõustun Raduga – kümme aastat tagasi disainiti 10–20 protsenti teeninduspindadest professionaalide abiga, nüüd on see protsent 85–90. Ma ei usu, et tänapäeval enam keegi ilma disaineri abita ruumi hakkaks kujundama, eriti äripindade puhul. 

Kes on teie peamised kliendid?

Sebastian: Oleme töötanud teenindussektoris, alustasime restoranidega. Nüüd, kui tiim on suurem, saame võtta rohkem projekte. Tegeleme ka hotellidega – mis on kõige kõvemad projektid selles valdkonnas. Meile on avanenud võimalus tegutseda mitmes eri valdkonnas. Aga näiteks teeninduses teeme 60–70 protsenti sealsetest töödest. Lisaks oleme teinud ka kontoreid ja terviseasutusi.

Radu: Enamik kliente on kodumaalt, aga teeme koostööd ka suuremate rahvusvaheliste ettevõtetega. Ootame, et saaks uusi kliente mujalt Euroopast ja maailmast. Töötasime mõni aeg tagasi Heinekeni tööstuskontoriga, oleme teinud sisekujundusprojekte lennujaamadele, kasiinodele ja toidukauplustele. Meie portfoolio on väga mitmekesine. 

Kuidas erineb sisearhitektuurimaastik eri riikides?

Radu: Sisearhitektuuri mõjutab kultuur – keskkond ja inimesed, kes teatud ruumis on. Seega on sisearhitektuur riigiti erinev. Kui vaadata Põhja-Euroopat, näed minimalismi ja valgeid toone. Lõunaeurooplased kasutavad rohkem detaile, nende stiil on emotsionaalne ja ekstravertne. Balkanil on aga segu mitmest erinevast kultuurist – lääne kultuur segatud slaavi ja türgi sugemetega. See disain, mida ootavad meie kliendid, on väga tihedate detailidega ja kirju. Valguses on oluline oranž kuma. 

Sebastian: Materjalikasutuse ja tekstuuri määrab geograafia – kasutatakse seda, mida saada on. Rumeenias on materjalidest levinud tamm, see on üks parimaid materjale. Põhjamaades kasutatakse seevastu mändi. 

Mis iseloomustab teie stuudio stiili?

Radu: Kui alustasime, siis tegime kohe kindlaks, et meil ei ole kindlat stiili – tahame luua igale kliendile neile sobiva lahenduse. Meie stiil sõltub projektist. Muidugi on mõned asjad, mida alateadlikult eelistame, aga me ise seda nii ei taju. Teeme nii eklektilisi kui minimalistlikke ruume.

Sebastian: Kui meie tiim suurenes, siis lasime igal disaineril lisada ettevõttele enda kunstnikunägemuse ja stiili. Aga enamasti oleneb kõik ikkagi kliendi soovidest. 

Kuidas on lood innovatsiooniga – kui kaugel on see Rumeenias?

Sebastian: Skaalal 1–10 on see kuskil 5–6 juures. Proovime kasutada oma töös erinevaid tarkvaralahendusi, alustasime äsja ühe AI-tarkvara kasutamist 3D-modelleerimisel, aga see programm on alles lapsekingades. Ma arvan, et innovatsioon on Rumeenias arenemas. Me proovime sellele ise kaasa aidata ning kasutada uusi lahendusi ja tarkvaraprogramme.

Radu: Kui rääkida kogu Rumeeniast, siis on see veelgi madalamal skaalal. Enamikule klientidest on kõige olulisem maksumus, innovaatilised lahendused aga nõuavad raha. Innovatsioonile mõeldes on esimene mõte, et see ei ole odav. Arengus on palju ruumi ja seda mõjutab majanduslik olukord Rumeenias. Meie stuudios väärtustatakse innovatsiooni rohkem – see on väga olulisel kohal. Proovime leida uusi efektiivseid lahendusi, mis toimiks kiiremini ja paremini. 

Miks on sisearhitektuuris oluline AI?

Sebastian: Viie aasta pärast ei pea tegema enam traditsioonilist 3D-modelleerimist – selle töö teeb ära tehisintellekt. Praegu võtab modelleerimine kuni kolm nädalat, selleks tuleb teha palju eeltööd. Kasutades AI-tarkvara, saaksime selle valmis paari tunniga. Kasutame juba praegu mõnda AI-tarkvara, mis on veel algstaadiumis, kuid teevad meie elu kergemaks. 

Kuidas algas teie koostöö OCCO-ga?

Radu: Leidsin OCCO kohta internetist ühe artikli ja lugesin, millega nad tegelevad. Tegelikult oli ka meil midagi sarnast plaanis, nagu on OCCO digitaalne platvorm. OCCO-l olid ressursid ja aeg, et see ellu viia. Kui nägime YouTube’is OCCO tutvustavat videot, siis tekkis selline “ahhaa” -moment, et OCCO läheb ettevõttena meie ideede ja väärtustega väga hästi kokku. Kirjutasime ja uurisime nende lahenduse kohta. 

Kuidas teie koostöö edeneb?

Radu: Sellest ajast kui OCCO-ga kontakteerusime, on läinud väga hästi. Saime kiire vastuse ja kasutame enda projektides OCCO digitaalset platvormi, mis on meie jaoks äärmiselt tähtis. See aitab lahendada meie põhiprobleemi, milleks on projekti eelarve koostamine ja õigete toodete leidmine. Probleem seisnes selles, et kui teha kliendi eelarvega kontorimööbli valik ja panna kontseptsioon kokku, siis tihtilugu selgub, et eelarve on ületatud ja peame kõik uuesti tegema. See protsess võtab aga väga palju aega ning energiat. 

OCCO tehisintellektiga digitaalne platvorm teeb sisustuse otsimise ja tellimise meie jaoks märkimisväärselt kiiremaks ja efektiivsemaks. AI-ga leiame sobivad ja alternatiivsed tooted sekundiga, et püsida kliendi poolt etteantud eelarves. 

Sebastian: Oleme väga õnnelikud, et saame OCCO-ga koostööd teha, ja usume, et nad kasvavad paari aastaga veelgi rohkem. 

Millised on tulevikuplaanid OCCO-ga?

Sebastian: Aitame OCCO-l Rumeenias kontakte leida ja teeme kõik, mida saame, et aidata neil kasvada. OCCO pakub lahendust ühele suuremale disainerite probleemile – leida kiirelt õiged tooted, mis ei ületaks kliendi eelarvet. 

Milline on esimene projekt OCCO-ga? 

Sebastian: See oli juba paar kuud tagasi ning on tegelikult väga hea lugu sellest, kuidas OCCO disainimaailma muudab. Nimelt oli meil projekt, kus klient tahtis kasutada saksa disaineri Herman Milleri toole. OCCO platvorm tegi protsessi nii meie kui kliendi jaoks lihtsaks – kontorimööbel ja valitud toolid koos projektimüügi hindade ja tehniliste failidega olid meile lihtsasti kättesaadavad.

Tellisime toolid ära ja klient oli väga õnnelik. See on ainult üks näide sellest, kui võimas ja kasulik on OCCO disainimaailmas. 

Hüppame veidi edasi. Kuidas on sisearhitektuur maailmas muutumas?

Radu: Enamik on juba AI-ga ära öeldud, aga lisaks veel seda, et inimesed peaks keskenduma disainis rohkem materjalidele ja tekstuuridele. Sisearhitektuur võiks liikuda rohkem unikaalsete atmosfääride loomise poole, kus oleks kombineeritud sürreaalne, minimalistlik ja naturaalne stiil. 

Sebastian: Kui disainerid saavad enda kasutusse paremad tööriistad ning teha oma tööd kiiremini, siis saavad nad keskenduda disainile ja pakkuda inimestele täielikult läbi mõeldud kaasahaaravat kogemust. Praegu on põhirõhk visuaalil – lähed ruumi, mis viib su kaasa värvilahenduse, tekstuuri ja materjalivalikuga. Edasine samm on mängida ka heli, lõhnade ja stiilidega. Kasutada võiks valgusmänge ja videoprojektsioone. Seda kõike saab teha, kui vähendada eeltööks kuluvat aega, kasutades OCCO platvormi. 

Mis on sisearhitektuuris ajatu?

Radu: Toolide disain on ajatu – need jäävad suures pildis samaks. Kõik muu on muutuv.

Sebastian: Ajatud on naturaalsed materjalid, nagu puu või marmor. Kui uued sünteetilised materjalid aina peale tulevad, on väga tähtis, et kasutaksime ikkagi ka naturaalseid elemente. 

Mis teid enda töö juures kõige rohkem võlub?

Radu: Saan kohtuda pidevalt uute inimestega, kellelt midagi õppida – see aitab mul kasvada ja olla loominguline. Saan töötada iga päev emotsiooniga, see hoiab mind inspireerituna. Tooksin välja ka meie visiooni: “Teeme unistused sõna otseses mõttes reaalsuseks.” 

Sebastian: Mulle meeldib, et töö ei ole kunagi igav. Iga projekt on huvitav ja eriline. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Ärigeeniuse uudised sinu postkastis

Ärigeeniuse uudiskiri toob sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused.