Niinimetatud Z-generatsioon ehk Z põlvkond, kelle sünniaasta jääb vahemikku 1997-2010, hakkab just nüüd ellu astuma ja meie maailma töisemat poolt mõjutama. Nende jaoks on suured kontorikombainid ja muu traditsiooniline kontoritehnika nagu lauaarvutid ja printerid isegi veidi hirmutavad, sest see põlvkond on harjunud nutiseadmeid kasutama ning mingid nupupaneelide ja menüüde rägastikud pole noorte teema.

Dell uuris, mida see põlvkond nüüd kontoritööle saabudes töökohalt tahab ja millised peavad olema seadmed, mis aitavad neil igapäevaselt hakkama saada.

Dell Technologiesi uuringus digitaalsetest muutustest osales 15 105 Z-generatsiooni esindajat 15 riigist. Keskenduti täiskasvanutele vanuses 18-26 aastat ja uuriti, milliseid pingutusi peaksid tegema tööandjad ning milliseks peaksid muutuma kontorid, et seda põlvkonda paremini innustada.

Z-generatsioon soovib, et valitsused ja erasektor tegutseksid digivaldkonnas koos. Kuid ka muudes küsimustes selgusid nende hoiakud:

• 33% ei usu või usub vähe, et valitsuste investeeringud viivad lähema kümne aasta jooksul meid õitsva digimajanduseni; suurem osa pole üldse kindel, mida võiks riikide valitsustelt selles vallas oodata.
• 47% oleks nõus lühiajaliste majanduslike piirangutega, et aidata poliitikakujundajatel investeerida pikemaajalistesse strateegiatesse, mis soosivad rohelise majanduse kasvu.
• 56% leiab, et valitsuste suuremad investeeringud tervishoidu peaksid olema kõige tähtsamad.
• 64% usub, et tehnoloogial on oluline roll kliimakriisiga võitlemisel. See näitab, et Gen Z mõistab tehnoloogia väärtust ja potentsiaali ühe suurima ühiskondliku probleemi lahendamisel tulevastel aastakümnetel.

Jätkusuutlikkus on üldse tööturule jõudva põlvkonna jaoks praegu ülitähtis. Vastajad hindasid järgmised valdkonnad valitsuste jaoks kõige tähtsamateks ehk just nendega peaks kõige enam tegelema: 

• taastuvenergia (42%)
• ringmajanduse edendamine (39%)
• jätkusuutlikuma ühistranspordi arendamine (29%). 

Veerand vastanutest (25%) avaldas toetust ka parema hariduse pakkumisele, et inimesed saaksid teha kestlikumaid valikuid.

Tuleviku töö on paindlik

Muidugi on nutiseadmete põlvkond seda meelt, et traditsiooniliselt kontoris lauaarvutite ja kontorikombainide keskel ei peaks enam istuma üheksast viieni.

Digitaalne töökeskkond on tuleviku töö jaoks kriitilise tähtsusega, selgus uuringust. Paindlik digitaalne kontoritöö aitab aga töötajatel lihtsalt ja turvaliselt ligi pääseda rakendustele ja andmetele, mida nad oma töö tegemiseks vajavad olenemata sellest, kus nad asuvad või millist seadet kasutavad.

Z-generatsioon peab paindlikku tööd koos kaugtööga väga oluliseks omale tööandja valimisel (29% arvab nii). Siiski peavad 29% vastanutest samuti oluliseks või eelistavad kella 9-5 kontoripõhiseid töökohti, kus peab kohal käima ja kus saab teistega suhelda.

Seega jagunevad ühe või teise tööviisi eelistajad enam-vähem pooleks. Kõige mugavam on aga kõigile paindlikkus – saab teha tööd nii kodus kui kontoris vastavalt vajadusele.

Vajalikud on uued oskused, mille hulka ei kuulu paljundusmasina opereerimine

Kui aastatuhande vahetusel oli elementaarne, et kontoritöötaja juhtis vilunult kontorikombaini, sehkendas Exceli tabelitega ja saatis välja kirju, mille ümbrikele sai Mail Merge´iga automaastelt aadresse välja trükkida, siis järgmise põlvkonna töötegijad seda ei oska ja ei tahagi eriti osata – selline tehnika pigem hirmutab, sest vanamoodne kontorikeskkond on hoopis teistsugune, kui moodne äpimaailm ja nutiseadmed. 

Vajalikud oskused, millega tööl hakkama saada, muutuvad koos uue põlvkonna tulekuga otsustajate hulka. Koos sellega muutuvad kontoriseadmed ja äritarkvara.

Z-generatsioon usub, et seadmetele ja ühenduvusele juurdepääsu tagamine kõigile inimeste rühmadele ja maapiirkondadele on digitaalse lõhe ületamise võti. 44% arvab, et nii koolid kui ka ettevõtted peaksid koos töötama digitaalsete oskuste lõhe ületamiseks.

Rohkem kui kolmandik tunneb, et nende kooliharidus ei valmistanud neid ette selliste tehnoloogiaoskustega, mida nad oma karjääri jaoks tegelikult vajavad. 56% said kas väga põhilist või üldse mitte mingit digioskuste koolitust.

36% vastanutest kavatseb aga töö käigus omandada uusi digioskusi, et tagada enda pidev areng ja tööl konkurentsis püsimine.

Mida peaks sellest teadma vanem põlvkond, kes teatepulga üle annab?

Dell Technologiesi uuringust tehti kokkuvõte: kui maailma majandused ja ühiskonnad taastuvad pragustest väljakutsetest pärast pandeemiat ja sõda, siis järgmised sammud majanduses, planeedi tuleviku kujundamisel ja inimeste tervise tagamisel teeb seesama Z-põlvkond, vastates küsimustele, et nende meelest on tehnoloogial keskne roll jätkusuutlikku tulevikku jõudmiseks. 

Selle nimel on Z-generatsioon valmis olema kannatlik, taludes vajadusel isegi lühiajalisi majanduslikke piiranguid parema tuleviku nimel.

Uuring näitab, et Z-põlvkond on valmis mõnikord isegi ohverdama oma tänase lühiajalise heaolu parema homse nimel. Avaliku ja erasektori ühine tegevus aitab seda eesmärki saavutada – tulevikku, kus Z ja järgnevad põlvkonnad (nn Alfa generatsioon sünniajaga alates 2012) saavad kasu õiglasemast, kaasavamast ja tulevikku suunatud ühiskonnast.

Seadmete tootjad ja müüjad aga peavad kasutajatega arvestama, et neile on kõige kodusemad keskkkonnad äpid ja nutiseadmed. Ka kontoritöö peab kolima neisse ja suured traditsioonilised kontorikombainid võivad ju olla, aga neid peab saama eemalt ja äpist juhtida. Enamasti aga polegi neid vaja, sest kasutajad saadavad oma töid üksteisele otse ja vaid haruharva tuleb midagi välja printida, ja kui, siis mugavalt ning igalt poolt, kasvõi kodust või reisilt.

Küsi OIXIOst, millised võiksid olla head kontorivahendid Z-põlvkonna töötajatele.