“Tavalisel keskmise suurusega ettevõttel on väga keeruline leida tööle sobivaid spetsialiste,” räägib OIXIO haldustiimi juht Rudolf Purge tänasest olukorrast IT-maastikul. Spetsialistide eest võistlevad suured IT-ettevõtted, kes suudavad suure tõenäsusega meelitada paremate võimalustega spetsialistid enda juurde. Nii jääbki tavalisel ettevõttel üle vaid käsi laiutada, kuid IT vajab hooldamist.
75% muredest saab kohe lahenduse
IT-haldusteenuse igapäevatööks on lõpptaristu haldus – lõppkasutajate seadmed, pilveplatvormide, serverite haldamine ning nendega seoses kõiksuguste klientide murede lahendamine ning konsultatsiooni pakkumine. Purge sõnul on väga oluliseks märksõnaks see, et kliendi pöördumised võtab juba esmatasandil vastu kasutajatugi, kes lahendab ära 75% probleemidest. “Seega pole helpdesk lihtsalt koht, kus mure vastu võetakse, vaid hakatakse seda kohe lahendama,” märgib ta.
Teine ja mitte vähemoluline ei ole proaktiivne pool, millega soovitakse ka konkurentidest kõige enam eristuda. Selle üheks osaks on kõikide klienditoe pöördumiste perioodiline analüüs, et leida võimalikke tekkivaid mustreid. “Meie eesmärgiks on lisaks tulekahjude kustutamisele nende tekkimist ka ennetada,” rõhutab Purge.
Kvaliteedimärk, mis tagab jätkusuutlikkuse
OIXIO on oma IT-haldusteenuse juures välja töötanud ka täiesti uue kontseptsiooni – OAIT (OIXIO Approved IT infrastructure), mille koostamisel ei ole lähtutud ühestki teisest standardist vaid ettevõtte spetsialistid ja parimad praktikud, milline võiks olla tänapäeva ettevõtte toimiv IT-taristu. Rudolf Purge sõnul on selle kontseptsiooni peamiseks eesmärgiks tagada jätkusuutlikkus ning vähendada riske tööseisakutes.
Kui ettevõtte IT-taristu vastab OAIT nõuetele, siis annab OIXIO omalt poolt nö kvaliteedimärgi, mis annab kindluse, et kliendi IT-ga on kõik hästi ning ettevõtte juhtkond saab rahulikult magada. “Omalt poolt anname kvaliteedimärgi kliendile, kelle IT-taristu vastab 90% ulatuses meie kontseptsiooni poolt ettenähtud nõuetele,” lisab Purge.
OAIT kontseptsioon on hea indikaator, millele ehitada üles ka ettevõtte IT-strateegia. “Selle abil tekib tegevuskava, kuidas neid nõudeid täita,” räägib Purge, kelle sõnul aitab selline lähenemine ka ettevõtte IT-le minevaid kulutused palju paremini etteennustatavaks ning klient saab seda soovi korral mitme aasta peale jagada.
Oluline on märkida, et OAIT kontseptsiooniline lähenemine ja juurutus on keskmise suurusega ettevõttele haldusteenuse hinna sees. “See toob haldusteenuse juurde ka nö IT-juhtimise teenuse ja see iseenesest ei too kaasa kliendile lisakulusid,” räägib Purge. Maksma tuleb hakata muudatuste eest, kui hakatakse erinevaid ettepanekuid ellu viima.
Teenus ei vaja haiguslehte ega lahku konkurendi juurde
Haldusteenuse hind võib jääda 500-2000 euroni, see kõik oleneb Purge sõnul kliendi infrastruktuurist. “Ent laias laastus on see juba võrreldav ühe ainsa IT-spetsialisti palgafondiga,” märgib ta. Lisaks tasub ka arvestada, et üldjuhul ei saa palgata ainult ühte inimest, kuna siis tekib probleeme, kui töötaja on haige või puhkusel. Siit tuleb juba igakuine kokkuhoid.
Lisaks näiteks luuakse teenuse käivitamise ajal kliendi IT-st terviklik dokumentatsioon, mis annab pildi ettevõtte hetkeseisust ning viiakse läbi ka esmatasandi küberturbeaudit, mis muidu on näiteks OIXIO-l täiesti eraldi hinnastatud.
Ja siis hakkavad mängima ka teised tegurid. Sisseostetud teenus on järjepidev ning ei vaja haiguslehte või ei lahku konkurendi juurde tööle.
