Põhjamaade tulevikumajanduse blogi

Põhjamaade mobiilsusprogrammi näitel: kuidas taandada rahva hirme nii tuuleparkide kui ka tuumaelektrijaamade rajamisel

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhid külastasid mobiilsusprojekti raames Norrat, kus keskenduti rohetemaatikale laiemalt, hõlmates lisaks taastuvenergia lahendustele ka kogu kliima- ja energiakava koostamise protsessi üldisemalt. Fotol külastatakse Returkrafti jäätmetest elektritootmise jaama.Foto: Triin Varek

Kuigi pandeemiaperiood näikse olevat loonud uue normaalsuse, kus kohtumised ja koosolekud toimuvad valdavalt vaid veebis, pakub Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) avaliku halduse mobiilsusprogramm võimalusi koostööks avaliku sektori töötajatele, õhutades inimesi silmast-silma kokku saama ja omavahel kogemusi jagama. Aastate jooksul on mobiilsusprogrammi toel õppereisidel käinud juba üle 4000 ametniku Eestist, Lätist, Leedust ja Põhjamaadest.

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm on ellu kutsutud peamiselt kogemuste ja teadmiste vahetamiseks ning Läänemere piirkonna üleilmse konkurentsivõime tõstmiseks ja koostöövõrkude tugevdamiseks. Projektis võivad osaleda nii grupid kui üksikisikud avalikust sektorist.

Kasutajasõbralik programm

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi ütleb, et avaliku halduse mobiilsusprogramm on olnud hea võimalus väliskogenust saada teemadel, mis erinevatel aastatel maakonnas fookuses olnud. 

 “Varem on Lääne-Viru omavalitsuste juhid käinud sama programmi raames kogemusi hankimas näiteks turvalisuse või immigratsiooni ja lõimumise teemadel,” sõnab ta ja lisab, et programmi tingimused on suhteliselt paindlikud ning rakendusüksusega käib suhtlemine ladusalt ja kiiresti. Seega pole Hõbemägi sõnutsi ka taotlemine ja projekti läbiviimine ning sellele järgnev aruandlus üldse keeruline.

Projekti „Kohalike omavalitsuste roll ja võimalused kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel“ eesmärgiks oli ammutada teadmisi taastuvenergia- ja roheteemade osas kohalikul tasandil. “Külastasime mobiilsusprojekti raames Eurajoki omavalitsust Soomes ning Agderi piirkonda Norras, mis on üle paarikümne aasta olnud Lääne-Virumaa sõpruspiirkond,” räägib Hõbemägi.

Mainitud reis sai tegelikult rahastuse juba üle-eelmisel aastal, kuid tegevused tuli mitmel korral koroonaviiruse tõttu edasi lükata ning projekti ennast pikendada. Selle aja jooksul jõudsid roheteemad Eestis veelgi aktuaalsemaks muutuda ning maakonnas jõuti selle aja jooksul alustada kliima- ja energiakava koostamist.

“Kuna kliima- ja energiakava koostamisse on välispartnerina kaasatud ka Agderi omavalitsus, siis oli PMN-i poolt rahastatud projekt suurepäraseks võimaluseks lõimida seegi teema õppevisiiti. Seega saigi käesoleva mobiilsusprojekti raames keskenduda rohetemaatikale laiemalt, hõlmates lisaks taastuvenergia lahendustele ka kogu kliima- ja energiakava koostamise protsessi üldisemalt,” toob Hõbemägi välja reisi olulisuse nende eesmärkide saavutamisel. 

Sisukas reis annab parema kogemuse

Lääne-Viru ametnike reisid Norrasse ja Soome kujunesid väga tegusateks. Nende päevade jooksul jõuti vaadelda taastuvenergia allikatega seonduvat, puudutati ka kodanike kaasamise, teadlikkuse tõstmise ja taastuvenergialahendustega seonduvate poliitdebattide teemasid.

“Kuna hetkel on maakonnas pooleli kliima- ja energiakava koostamisprotsess, siis on kindel, et välisvisiitidel kogetu aitab kliima- ja energiateemat selle arengudokumendi perspektiivis paremini avada ja mõtestada. Saime suuniseid selleski osas, mida tuleks edaspidi maakonna arengu osas kohalikul tasandil arvesse võtta ja milliste võimalike roheteema pilootprojektidega väliskogemuse näitel üheskoos edasi minna,” tõdeb Hõbemägi.

Kaasamine leevendab hirme

Kuna programmi kaasati maakonna kõik kaheksa omavalitsust, siis tekkis teemade osas ühine arusaam ja ühised kokkulepped sünnivad tulevikus seeläbi kergemini. Mõlemalt visiidilt saadi kinnitust sellele, et just kogukonna kaasamine protsessi õigel ajal ning järjepidevalt, aitab oluliselt maandada hirme nii tuuleparkide kui ka tuumaelektrijaamade rajamisel.

“On ju Eestiski räägitud kaasaegse tuumajaama rajamises ning sobivaid asukohti on pakutud mitmeid, muuhulgas ka Lääne-Virumaale, Viru-Nigula valda Kundasse, kuid hetkel seisab see riigi otsuse taga. Soome visiidi käigus Olkiluoto tuumaelektrijaama külastades saime kinnitust, et kaasaegsete tuumajaamade rajamisel on kindlasti tehtud väga palju pingutusi ohutuse tagamisel,” räägib Hõbemägi.

Tema sõnutsi on siiski loomulik, et mingid hirmud inimestele jäävad. Isegi Soomes ja Norras, kus nii tuule- kui tuumaenergiat rakendatakse juba pikki aastaid ja võiks arvata, et kõik mured on lahendatud, siis alati see nii ei ole. Ikka tekivad riigi ning kohalike omavalitsuste ja kohaliku kogukonna vahel erinevaid arvamusi ning arutelusid ja probleeme mida lahendada.

Hõbemägi on veendunud, et kõigest külastusel kogetust on paljutki õppida. “Oleme selles valdkonnas võrreldes Norra ja Soomega veel lapsekingades. Ühe põneva näite võib välja tuua Soomest, kus tuuleparkidele sobivate asukohtade leidmisel katsetatakse uudset, soomlaste enda välja arendatud linnuradarit, mille tulemusena analüüsitakse lindude liikumist rannikul, et meretuulikud ei seaks ohtu erinevate ohustatud liikide elusid,” nendib ta.

Kokkuvõtteks julgustab Hõbemägi programmis osalema, sest see on paindlik ja kogu asjaajamine läks ladusalt. “See annab võimaluse väliskogemuse toel luua kohalikku arengusse lisaväärtust. Meie maakond on ka ise olnud sama programmi raames võõrustajateks ja kogemuse jagajaks. Nii näiteks loodame peatselt sama programmi raames vastu võtta oma Rootsi partnereid Agenda 2030 eesmärkidele keskenduvas mobiilsusprojektis,” ütleb ta.

Baltimaadeltki on üht-teist õppida

Norras asuva Lesja vallavalitsuse nõunik Martin Vorkinn külastas Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi toel oma kolleege Marijampolė linnas Leedus, Valka linnas Lätis ja Tartu linnas Eestis. 

Projekti „Tõhusad töörutiinid ja parimad tegutsemisviisid omavalitsuse administratiivtöös“ eesmärk oli vahetada teadmisi, kogemusi ja parimaid tegutsemisviise, näiteks kuidas delegeerida volitusi ja kohustusi, kaasata otsustusprotsessidesse kodanikke ja korraldada personalitööd. Ühtlasi arutati, kuidas teiste omavalitsustega suheldes saavutada vastastikku kasulikumaid tulemusi ja luua viljakaid piiriüleseid võrgustikke, et edaspidi veelgi paremat koostööd teha.

Vorkinn ütleb, et projektis osalemine andis talle võimaluse rakendada oma töös uusi meetodeid ja parandada olemasolevaid töövõtteid. Ta peab oluliseks ka sõlmitud uusi kontakte ja suhteid, mis projekti edenedes veelgi tugevamaks on muutunud ning võivad tulevikus teisteski valdkondades kasulikuks osutuda.

„Projekt vastas täielikult minu ootustele! Veebileht, mille kaudu avalduse esitasin ja aruandlust tegin, oli väga sujuv ning seda oli lihtne kasutada. Kokkuvõtvalt sain sellest projektist ainult positiivseid emotsioone,“ kinnitab Vorkinn. Tema arvates on praegu maailmas valitsevast olukorrast tingituna sellised piiriülesed programmid ja projektid üha suurema tähtsusega.

Rootsi ja Norra kolleegide kogemusel on väärtus

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ekspert Kaie Nurmik on PMN programmi toel käinud kahel õppereisil Norras ja Rootsis. “Roheteema on hästi akuutne praegusel ajal ja meie läksime just seda valdkondlikku teadmist otsima. Põhjamaad on rohevaldkonnas arenenud ja esirinnas ning meil on nendelt nii mõndagi õppida,” räägib Nurmik. 

Teisalt taheti Põhjamaadelt õppida sidusrühmade kaasamist. “Meil Eestis on sellega sageli probleeme. Nagu metsanduse arengukava koostamine – riik küll kutsub ettevõtjaid aruteluringi, kuid ettevõtjad nurisevad, et kuulda neid ikka ei võeta,” toob ta näite elust enesest.

Nurmik ütleb samuti, et PMN programmis osalemine on lihtne, tuleb osata vaid küsida. “Oluline on see, et sul peab sihtriigis olema vastuvõtja, kellelt tuleb saada garantiikiri. Ja loomulikult tuleks koostada ja läbi mõelda hea ning sisukas reisiprogramm,” selgitab ta. Kui Rootsi reisil olid kaasas vaid töötleva tööstuse valdkonnaga seotud inimesed, siis Norras liitus nendega ka üks energeetika valdkonna spetsialist.

Nurmiku arvates olid mõlemad reisid väga sisukad ning andsid osalejatele palju praktilisi teadmisi. “Rootsis nägime muuhulgas seda, millised nn rohenõudmiseid seal tootmisettevõtted rakendavad. Kuna Rootsi on Eestile oluline ekspordipartner, siis paratamatult peavad meie tootjad nende tingimustega samuti arvestama,” toob ta näite reisil kogetust. 

Kokkuvõttes on sellised õppereisid Nurmiku arvates väga praktilise väärtusega. Ühelt poolt õpitakse läbi kogemuse, saadakse teadmisi, mida kodus teistele edasi anda. Teiselt poolt on kohtumistel saadud kontaktid väärtuslikud. “Kui edaspidi on vaja nõu või tuge Põhjamaade kolleegidelt, siis on need kontakt olemas, kellega ühendust võtta. Ja isegi siis, kui see inimene ei saa mind aidata, teab ta mind isiklikult ja julgeb kellelegi soovitada,” toob ta lihtsa näite.

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammist saab täpsemalt lugeda siit.

Põhjamaade tulevikumajanduse blogi toetavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Kuninglik Norra Saatkond Eestis.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.