Rail Baltica blogi

Hinnad ja sihtkohad: kui palju maksab Rail Baltica rongipilet ja kuhu sellega sõita saab?

2030. aastal saab sõita kiirrongiga näiteks Pariisi.Foto: Shutterstock

Rail Baltica raudteetrassi valmimine Eestis, Lätis ja Leedus juhatab sisse turismivaldkonna uue ja märksa rohelisema, aga ka mitmekülgsema ajastu. Kes meist ei tahaks reisida ja võimalikult palju maailma näha, aga ilma, et CO2 jalajälg südamesse kripeldama jääks? Kiirrongiturism võimaldab inimestel tegelikkuses teha kahte asja: reisida elektril töötavate rongidega ilma, et need paiskaks atmosfääri tohutus koguses CO2 ja näha oma reisi vältel vähemalt kaks korda rohkem põnevaid sihtkohti kui lennates.

Millised linnad ja riigid avanevad Eesti inimestele aastal 2030 ja kui palju peab tulevikus hinnanguliselt pileti eest maksma?

Reis ei pea algama sihtriigis maandudes

Kui lennujaamad asuvad üldiselt suurlinnade piiril või isegi kaugemal, siis rongijaamade kulda väärt eelis on see, et nad asuvad tavaliselt kesklinnas. So what? Kui lendad näiteks ümberistumisega Barcelonasse ja lennuk teeb 5-tunnise vahepeatuse Pariisi Charles de Gaulle lennujaamas, siis pole sul selle viie tunniga hiiglaslikus ja linnast väljas asuvas lennujaamas eriti midagi peale hakata. Rongisõidu eelis on aga see, et kui sul on mõnes linnas viis tundi vaba aega, siis võid jätta oma pagasi rongijaama hoiule ja veeta selle aja linna avastades ja jalgu sirutades.

Sama näide on kusjuures Rail Baltica rongiühenduse abil täiesti võimalik. Alusta reisi Tallinna Ülemiste jaamast, sõida 6 tunni ja 51 minutiga Varssavisse, sealt 11 tunniga edasi Kölni, sealt nelja tunniga Pariisi ja Pariisist napilt alla seitsme tunniga Barcelonasse. Esmapilgul tundub see nagu väga palju rongis istumist, aga pea meeles, et saad ajastada väljumised nii, et veedad näiteks mõne öö Kölnis või Pariisis või siis sõita mingi suts hoopis öörongiga ja ärgata uues linnas. Nii näed sa ühte sihtkohta sõites ära tegelikult kolm erinevat linna ja mitte 1-2 erineva lennujaama sisemust. Lisaks sellele jõuab raudtee ka niisugustesse linnadesse ja asulatesse, kus lennujaama üleüldse ei pruugigi olla või siis pole sinna ka mingit muud head ühendust. 

Rail Baltica liinidele Tallinn-Riia-Kaunas-Varssavi ja Vilnius-Kaunas-Varssav-Berliini ongi selleks puhuks planeeritud kaks öörongi, millega saavad reisijad tulevikus mugavalt ka kaugematesse Euroopa sihtkohtadesse. Öörongidest loe lähemalt siit.

Kui palju pilet maksab?

Rail Baltica 2017. aastal valminud tasuvusanalüüsis prognoositi ka Rail Baltica tulevasi piletihindu, mis vähemalt tol hetkel jäid Euroopa kiirrongide keskmise hinna piiresse. Nii võiks näiteks rongisõit Tallinnast Pärnusse maksta tulevikus 14 eurot ja Tallinnast Riiga hinnanguliselt 38 eurot. Tallinnast Vilniusesse saaks aga juba 76 euroga. Võib küll eeldada, et aastal 2030 maksavad piletid siiski mõnevõrra rohkem, kuid saavad kahtlemata olema teiste transpordiviisidega konkurentsis. Rongiaegade näidisgraafikuga saad tutvuda siin.

Varssavist edasi mujale Euroopasse tuleb arvestada samuti umbes 30-50-euroste piletitega. Varssavist Berliini on kõige odavam pilet näiteks 27 eurot ning Berliinist edasi Pariisi maksab pilet 37 eurot. Ka rongipiletite puhul tasub broneering teha võimalikult varakult, sest siis saab tõenäoliselt pileti soodsamalt kätte. Hind sõltub ka muidugi sellest kui mugavalt sa reisida tahad ehk, kui soovid reisida esimeses klassis, tuleb arvestada ka 10-20 euro võrra kallima piletiga. Muidugi on tõelistel raudtee entusiastidel kasutada ka näiteks Interraili rongipasse, kui on plaanis pikem seiklemine Euroopa raudteedel.

Varssavist saabki tulevikus Baltikumi aken mujale Euroopasse. Sealt saab edasi sõita näiteks Viini, Kölni, Berliini, Nice’i, Cannes’i, Brüsselisse, Amsterdami, Luksemburgi, Veneetsiasse, Rooma, Napolisse, Milanosse, Madridi või Barcelonasse. Tulevikus saab kogu Euroopa kiirrongide abil ühendatud ja turism hakkab olema hoopis teist nägu.

Kuidas tahad sina oma aega ja raha kulutada?

Kui tegemist pole just ümberistumisega lennuga, saab lennates tõepoolest punktist A punkti B kiiremini, sest lennukite kiirus on teatavasti 740-930 kilomeetrit tunnis. Rail Baltica rongide liikumiskiirus on aga kuni 240 kilomeetrit tunnis. Samas tuleb ju isegi otselennu puhul lennu pikkusele juurde arvestada see aeg, mis kulub check-in’is, pagasit oodates ja lennujaamast kesklinna sõites. 

Erinevus peegeldub muidugi ka CO2 jalajäljes. Näiteks edasi-tagasi lend Londonist Pariisi paiskab atmosfääri 244 kilogrammi CO2, aga sama reis kiirrongiga kõigest 22 kilogrammi CO2. Oma reisi planeerides tasub lähte- ja sihtkoht sisse trükkida siia lehele ja võrrelda, milline transpordiliik on keskkonnale parim. Kusjuures, just hiljaaegu tehti Suurbritannias põnev eksperiment võrdlemaks rongireisi ja lennureisi plusse ja miinuseid.

PS: kui hindu võrdled, siis ära unusta oma lennupiletitele juurde arvestada seda piletiraha, mis kulub lennujaamast kesklinna sõitmiseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.