Rail Baltica blogi

Jah või ei: kas Rail Baltica rongides on arvestatud jalgratturitega ja lemmikloomadega reisijatega?

Kas lemmikud pääsevad Rail Baltica rongis omanike kõrvale rongiistmele istuma?Foto: shutterstock

Lähima kümne aasta jooksul astub Eesti Rail Baltica toel sammu keskkonnasõbraliku transpordi suunas ning liitub Euroopa kiirrongide võrgustikuga. Rail Baltica rongiühendus avab Eesti inimestele põnevaid sihtkohti, aga kui kasutajasõbralike rongidega on tegu? Kuidas on rongides lood jalgrattaruumiga ning kuidas saavad reisima lemmikloomad? 

Klient on kuningas

Selleks, et reisija otsustaks teiste valikute kõrval ikka rongide kasuks, peavad need olema võimalikult mugavad ja arvestama olulisemate soovide ning vajadustega. Rong võib ju olla keskkonnasõbralikum ja ohutum kui mööda maanteed kihutav auto või buss, aga kui reisijale rongis miski ei istu, võib see kaaluda nii CO2 heite kui maanteel juhtuvate liiklusõnnetuste statistika. Seetõttu on Rail Baltica seadnud eesmärgiks kujundada oma rongid selliselt, et kõigil oleks nendega hea sõita.

Lähiajalugu on näidanud, et inimestes tekitab pahameelt maksta rongi võetud ratta pealt eraldi lisatasu, mis on ühtpidi ka mõistetav, kui rattaga liiklemine muutub üha populaarsemaks ning vähendab ühtlasi ka transpordist tulenevat jalajälge.

Rail Baltica rongide valikul on võimalusi mitu – ronge on saadaval nii rattavagunite kui -kohtadega. Küll aga tuleb ühe või teise kasuks otsustades mõista, et iga rattakoht võtab ära mõne reisijakoha ning vastupidi.

Selline võib tulevikus välja näha Rail Baltica rongide jalgratastele mõeldud hoiunurk.

Jalgrattasõbralikud rongijaamad

Rail Baltica soodustab rattaga reisimist ka teisel moel: nii rahvusvahelistesse kui kohalikesse peatustesse saab rajada jalgrattaparklad, ning kui omavalitsus ja teenusepakkujad seda soovivad, siis miks mitte ka jalgratta- või tõuksilaenutuspunktid. Nii ei pea reisija ilmtingimata oma ratast rongi kaasa võtma, vaid saab selle jätta kas parklasse või istuda kohe rongist väljudes laenutuspunktist võetud ratta selga.

Kõik Rail Baltica rongipeatused ja suuremad jaamad on kavandatud selliselt, et sinna saavad mugavalt ligi nii jalakäijad, ratturid kui autojuhid. 

Reisida peavad saama kõik

Samuti on oluline, et rongiga saaksid mugavalt reisida erivajadustega ja liikumispuudega inimesed. Selleks kehtivad Euroopa Liidus spetsiaalsed nõuded ja standardid, millega on ka Rail Baltica projektis igakülgselt arvestatud. 

Lisaks sellele on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rail Baltica projekteerimisel aktiivselt osalenud ka Sotsiaalministeeriumi liikuvuse töörühma tegemistes ning arutanud põhjalikult läbi kõik kasutajamugavusega seonduva nii Ülemiste, Pärnu kui regionaalsete peatuste taristu kõigi osapooltega. 

Vagunites peab jääma rataste kõrval ruumi ka lapsevankritele, et rongiga saaksid reisida ka väikelastega pered. Rail Baltica rongid saavad olema igal juhul lapsesõbralikud, sest lisaks eraldi vankrikohtadele on kõik rongide tualettruumid varustatud mähkimislaudadega.

Projekteerimisel on arvestatud, et rongides peab ruumi jaguma nii ratastoolidele, lapsevankritele kui jalgratastele, aga täpse ruumijaotuse saab paika panna alles siis, kui selgitatakse välja nõudlus. Ei ole välistatud, et kui regionaalrongides saab olema jalgratta kaasavõtmise võimalus, siis rahvusvaheliste kiirrongide puhul seda ei tehta.

Lemmik rongi kaasa

Muidugi tohib rongi astuda ka oma suure või väikese lemmikloomaga. Neile on rongides kavandatud spetsiaalne koht omaniku vahetus läheduses, et lemmik ei peaks veetma mitmetunnist rongisõitu kuskil omaette vagunis.

Omanikul tuleb vaid jälgida, et tema lemmik ei hakkaks teisi reisijaid häirima.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.