Turgude avanemine kasvatab ekspordivõimalusi ja see omakorda edendab majandust, mis omakorda tekitab vajaduse uute transpordivõrkude järele. Rail Baltica koostatud raportist selgub, et usaldusväärne transport soodustab majanduskasvu ja tugevdab tarneahelaid – kiirus, otseühendused ja vähene tundlikkus ilmastikutingimuste suhtes muudavad kaubaveo raudteel oluliselt töökindlamaks.

Äritegevuse linnast välja viimine vähendab kulusid, mis annab võimaluse investeerida raha teistesse kasumit tootvatesse üksustesse. Täiustatud raudtee transpordivõrgud avavad ettevõtetele suuremad teeninduspiirkonnad ja võimaluse laiendada kliendibaasi.

Lühike ja kiire otseühendus

Ühendkuningriigis asuva Humberi silla avamine liiklusele andis paljudele kohalikele ettevõtetele võimaluse oma kaupu pakkuda märksa laiemale piirkonnale. Kolmeteistkümne küsitletud ettevõtte jaoks võimaldas Humberi sild jõuda uutesse sihtkohtadesse kiiremini, odavamalt ja värskema kaubaga.

Humberi sild ühendab 170 tuhande elanikuga Lincolnshire’i ja 590 tuhande elanikuga Ida- Yorkshire’i. Kui reisida autoga Grimsbyst (Lincolnshire) Hulli (Ida-Yorkshire) üle Humberi silla, kulub 52 kilomeetri pikkuse vahemaa läbimiseks ca 50 minutit, seevastu ringiga minnes on tee pikk 125 kilomeetrit ja selle läbimiseks kulub poolteist tundi. Mööda silda sõites on ajaline kokkuhoid 44 protsenti (vt joonist).

Kuigi Rail Balticat ei anna pikkuse poolest Humberi sillaga võrrelda, on sellel samasugune kasu aja kokkuhoiu ja parema linnadevahelise ühenduse näol. Seega loob raudtee sarnased võimalused: laiendada geograafilist teeninduspiirkonda Baltikumis, vedada kaupu kiiremini ja madalama hinnaga.

Kiirem ja sujuvam e-kaubandus

E-kaubandus ja lühikesed tarneajad on märksõnad, mistõttu on lennutranspordi roll oluliselt suurenenud. See suundumus on pannud hiiglaslikud e-kaubanduse ettevõtted, nagu Amazon ja Alibaba vertikaalselt integreeruma, suheldes otseselt lennutranspordiettevõtetega – näiteks DHL-ga.

Poliitilised otsused peatasid DHL-i sorteerimiskeskuse laienemise Brüsselis. Äritegevuse laiendamise jätkamiseks otsustas DHL rajada Leipzigi ja Halle linnadesse intermodaalse lennutranspordi sõlmpunkti, mille investeeringud ulatusid 300 miljonini. Uus ühendvedude lennutranspordi sõlmpunkt kasutab kaasaegseid tehnoloogiaid ja on võimeline sorteerima 100 000 kaupa tunnis.

DHL-i näide on asjakohane, kuna see näitab kaasaegse multimodaalse ühendveosõlme eeliseid, pöörates erilist tähelepanu kaubaveo õhu-raudtee ühenduvusele. Ka Rail Baltica võib võtta šnitti DHL-st, kasutades selleks samalaadset seadet. See võimaldaks kiiresti toimetada kaupasid sorteerimisrajatisesse või mandritevahelisse sõlmpunkti, mis omakorda jaotaks need piirkondades edasi. 

Euroopa Liit nõuab, et 2030. aastaks suunataks 30% maanteekaubavedudest raudtee- või veetranspordile. Otsa tegi lahti Itaalia riiklik ettevõte Ferrovie dello Stato Italiane Group, kes 2018. aasta novembris tutvustas maailma esimest kaubaveoks mõeldud kiirraudteeteenust. 

Teenus ühendab Caserta lähedal asuva Maddaloni-Marcianise lõunaterminali Bolognaga – riigi ühe olulisema logistikakeskusega – kolme tunni ja 30 minutiga. Rongi võime sõita kiirusega 180 km/h teeb sellest suurepärase transpordimeetodi ajatundlike tarnete jaoks.

Intermodaalne transport võib vähendada tegevuskulusid ja kaubakadu, ent ainult siis, kui seda toetab kiire ja tõhus võrk. See aga omakorda võimaldab tarneaega mõõtma minutites, mitte tundides.

Reisijate- ja kaubaveo usaldusväärsus kasvab

Usaldusväärse kaubaveo tootliku tarneahela tugevust mõõdetakse selle järgi, kui usaldusväärne on selle nõrgim lüli. Tugevad tarneahelad kasvatavad tootlikkust ja soodustavad majanduse kasvu ning see toob omakorda kaasa suurema transpordinõudluse.

Ühendkuningriigis asuv raudtee High Speed ​​One on näidanud, et kiirrongid on sageli töökindlamad kui regulaarrongid või muud transpordiliigid. Vaatlused näitasid, et isegi karmide talviste ilmastikuolude korral toimis kiirrong teistega võrreldes paremini.

Tihedal raudteevõrgustikul on potentsiaali konkurentsi kasvatada ja majandusarengut edendada, ühendada varem ülejäänud piirkondadest eraldatud alad ning suurendada kogu raudteevõrgu läbilaskevõimet ja töökindlust. Isegi kasvanud reisijate hulga korral jäi raudteesüsteem kõrgele kvaliteedistandardile, kusjuures 95,7 protsenti kõigist reisirongidest jäi graafikust maha vaid 5 minutit või veelgi vähem.

Raudteetransport on ilmastikutingimustest oluliselt vähem mõjutatud võrreldes teiste transpordiliikidega, siiski on halvad ilmastikutingimused või ilmastikuga seotud tehnilised rikked 60 protsendi hilinemiste põhjuseks. 

Nagu High Speed ​​One Ühendkuningriigis oleks ka Rail Baltica usaldusväärne alternatiiv maantee- ja õhutranspordile nii kauba- kui reisijateveoks Baltikumi pealinnade vahel. 

Ilmastikuolud võivad lennuliiklust ettearvamatult häirida ning liiklus maanteel kipub olema aeglasem ja tihedam (nt Via Baltica ühendus Riia ja Tallinna vahel, eriti suurte avalike ürituste ajal), samuti mõjutavad teedel liikumist keerulised talveolud.

Parem ligipääs uutele turgudele

Parem juurdepääs teistele turgudele (ressursid, tööjõud, kliendid jne) toob kaasa suurema konkurentsi ja majanduskasvu. Äritegevuse toomine klientidele lähemale või vastupidi, klientide toomine ettevõttele lähemale, kasvatab ettevõtteid, luues seeläbi rohkem töökohti. 

Kiirraudtee arendamine Kopenhaageni lennujaama ümbruses on oluliselt suurendanud selle teeninduspiirkonda. Praegune taristu seob Kopenhaageni lennujaamaga kõik Taani ja Lõuna-Rootsi elanikud, mis moodustab 40 protsenti kogu Rootsi elanikkonnast.

Näiteks Hiina ehitas 2015. aasta lõpuks valmis 19 tuhande kilomeetri pikkuse kiirraudtee, mille pikkus peaks aastaks 2025 kahekordistuma. Selle eesmärk on tagada, et sõit suuremate linnapiirkondade vahel kestaks vähem kui kaks tundi. Raudteed ei kasutata mitte ainult linnapiirkondade ühendamiseks, vaid selle abil loodetakse soodustada Hiina vaesemate piirkondade majanduslikku arengut.

Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahelise La Manche’i tunneli avamine kasvatas märkimisväärselt kauba transporti. Viie aasta jooksul suurenes Ühendkuningriigist Prantsusmaale liikuvate maanteeveokite arv 55 protsendi võrra, millest liikus läbi tunneli 19 protsenti. See tähendab, et mõlema riigi ettevõtted parandasid oma juurdepääsu ressurssidele välismaal.

Kiirraudtee arendamine avab uusi ekspordi sihtkohti ja seega suureneb majanduskasv. Riia rahvusvaheline lennujaam on Baltikumi suurim ja asub piirkonna geograafilises keskpunktis. Sarnaselt Kopenhaageni lennujaama näitega muudab ka Rail Baltica kiirraudteevõrgustik Riia lennujaama tsentraalseks transpordisõlmeks, mille kaudu reisijaid ja kaupu transportida.

Liikuvus Riia rahvusvahelise lennujaama teeninduspiirkonnas suureneb oluliselt ning teisedki piirkondlikud lennujaamad ühendatakse Rail Balticaga, aidates nii kaasa nende arengule. 

Rail Baltica loob kiirema ühenduse Riia, teiste naaberriikide ja kogu Euroopaga. Rail Baltica integreerimisel Euroopa raudteesüsteemi suudaksid Balti riikide eksportijad tungida läbi Põhjamere-Balti koridori Mandri-Euroopa turgudele, näiteks Visegradi piirkonda, Lõuna-Saksamaale ja Põhja-Itaaliasse. 

Näiteks võimaldab Rail Baltica mitmekesistada energiaressursside ja suurema osa kaupade importi Kesk-Euroopast Aasia suunal sisemaaühenduse kaudu. Toetudes La Manche’i tunneli näitele, suurendaks Rail Baltica ligipääsu Poola suurte põllumajandusseadmete turule, kuhu praegu jõuab vaid maanteed mööda. 

Kasvav eksport

Ekspordimahud on otseselt seotud majanduskasvu ja tööhõivega. Transporditaristu murrab eksporditõkked ja suurem eksport kasvatab omakorda veelgi nõudlust suurema transporditaristu järele.

Taani ja Rootsi vahelise Oresundi silla kohta tehtud uuringust selgub, et nelja aasta jooksul pärast Oresundi silla valmimist kasvatasid Malmö ettevõtted oma eksporti 42 protsendi võrra. Stockholmist kasvas eksport 30 ja Göteborgist 5 protsendi võrra.

Analüüsi tulemuste põhjal võib julgelt väita, et parem ühendus aitab eksporti kasvatada ja uusi sihtkohti avada. Raudtee läbilaskevõime parendamine kasvatab tulusid ja hoiab kokku kulusid.

Rail Baltica säästab kulusid ja võib avada Baltikumi jaoks uusi turge nii Kesk- kui Lõuna-Euroopas. Kiirraudtee võimaldab teravilja, puitu ja puittooteid ning muid, tavaliselt meritsi veetavaid kaupu eksportida maad mööda ka nendesse riikidesse, mis merega ei piirne.

Rail Baltica garanteerib kiire ja usaldusväärse taristu suuremate konteinerite ja toormekoguste importimiseks Poolast ja Lääne-Euroopast, mida seni tuli transportida kas mere-, maantee- või õhutranspordiga. Uued sihtkohad Kesk- või Lõuna-Euroopas võimaldavad mitmekesistada kaupade hankimist mitte ainult kohapeal, vaid ka välismaalt, säästes seeläbi ostja kulusid. 

Seoses transpordi üleminekuga maanteelt ja merelt Rail Balticale, peaks sadamate käive kasvama, tekitades sellega ülekanduvad mõjud kohalikule majandusele ja sadamaalal tegutsevatele ettevõtetele.

EL-i poolt Balti riikides läbiviidud uuringute kohaselt avaldavad transiiditööstused positiivset mõju SKT-le, kuna tarneahel hõlmab ettevõtteid, mis tegutsevad eri tööstusharudes, nagu transport, tugitööstused jne. 

Üks Rail Baltica põhilisi kaubaveo allikaid on Soome lõunasuunaline eksport, mida teenindatakse Tallinna sadama kaudu, mistõttu on sellel Balti riikides potentsiaalne positiivne kõrvalmõju. Oodata on sadama käibe märgatavat kasvu.