Kui 2019. aastal valminud analüüsi põhjal oleks Rail Baltica raudteed kõige parem hallata kolme riigi peale kokku, siis tänaseks on selge, et raudteed hakkab igas riigis haldama ikkagi eraldi ettevõte. Rail Baltic Estonia raudteeinfrastruktuuri projektijuht Heigo Saare rääkis lähemalt, mida tähendab see otsus Eestile, reisijatele ja kolme riigi koostööle.
Mida ühe raudtee haldamine endast üldse kujutab?
Praegu töötavad eksperdid Rail Baltica haldusmudeli kallal, et leppida kokku taristu haldaja ülesanded kogu Baltikumis. Haldusmudeli loomise ja elluviimise eest vastutavad kolme riigi ettevõtted – Eestis Rail Baltic Estonia, Lätis EDZL ja Leedus LTG Infra. Haldaja ülesandeks saab olema vastutada taristu hoolduse, veoettevõtjate teenindamise, liikluse juhtimise, tasude määramise ja läbilaskevõime jaotamise eest. Umbes nii nagu seda teevad juba praegu meie raudteedel Eesti Raudtee AS ja Edelaraudtee AS.
Saare sõnul on riikide poolt vastutavate haldusettevõtete määramine on oluline samm, et projekteerimise ja ehitamise perioodil oleks juba olemas vastutavad pooled, kes saaksid teha ettevalmistusi ajaks, mil raudteel elu käima läheb. “Sisuliselt ongi juba täna tegevust alustatud pidades silmas seda aega, kui raudteel juba rongid liiguvad,” kinnitas Saare.
Kolm eri ettevõtet ja üks mudel
Haldusmudeli mõte on panna paika ühtne reeglite kogum ja kokkulepped Baltikumi ettevõtete vahel, et rongiliiklus kulgeks kõigis kolmes riigis nagu kellavärk. “Mudel võimaldab taristut opereerida nii, et raudteekasutajad ei tunnetaks riigipiire,” rääkis Saare. “Selle tugevuseks on kindlasti hea integreeritus riikide transpordisüsteemidesse, sest Rail Baltical on mitmeid ühiseid punkte juba olemasoleva raudteesüsteemidega näiteks Ülemistel ja Muugal.”
Eraldi eesmärk on muuta kogu rongisõiduga seotud asjaajamine klientidele võimalikult lihtsaks ja vältida ülemäärast bürokraatiat. “Töötame selle nimel, et reisijad ja veoettevõtjad ei peaks ostma teenuseid mitme erineva ettevõtte käest ning teenus oleks kliendisõbralik ja mugav,” kinnitas Saare. “See, mil viisil me teenused tulevikus kättesaadavaks teeme ning sisuliselt rakendame, ongi hetkel väljatöötamisel.”
Mis on ühe taristu haldamise suurimad väljakutsed?
Raudtee haldamise tulemust mõõdab reisija või veoettevõtja, kes raudteed kasutab ja rongiga sõidab. Väljakutseid on mitmeid. Kas taristu on piisavalt ohutu? Kas rongid väljuvad õigel ajal? Kas raudteesüsteemid on ikka töökindlad ja kas kõik vajalikud kompetentsid olemas?
Saare sõnul on üks olulisemaid väljakutseid just kompetentside olemasolu ning tuleviku eest vastutavate ekspertide ja spetsialistide leidmine. “Organisatsioonina on Rail Baltic Estonia suure transformatsiooni keskel ning kompetentside tagamine õigel ajal ja hetkel on väljakutseks kogu raudteearenduse elukaare vältel,” rääkis Saare. “Teeme selleks koostööd õppeasutustega, aga samuti peame olema valmis ka ise spetsialiste välja koolitama. Projekteerimise ning ehitamise aeg on ideaalne periood kompetentside kasvatamiseks ning tugeva organisatsiooni loomiseks.”
Teine oluline väljakutse on tehniline – Rail Baltic kavatseb kasutusele võtta kõige moodsama süsteemi ning raadioside lahenduse, mis toimib 5G sidevõrgus. “Selles osas oleme üks esimestest rakendajatest Euroopas, kusjuures kõik standardeid pole veel välja töötatud,” rääkis Saare. “Seepärast ongi suureks katsumuseks uute tehnoloogiate rakendamine ning nendega hiljem toimetulemine.”
Ja viimaks – väljakutseks on ka raudteesüsteemi terviku katsetamine. See tähendab seda, et kui kõik osad on valmis ehitatud, tuleb kontrollida süsteemi omavahelisi ühendusi ja veenduda, et kõik ohutusstandardid ja nõuded oleksid ikka täidetud. “Siin tuleb kontrollida, kuidas toimivad omavahel rööbastee ja veeremi kokkupuute kohad või kuidas töötab ühendus liiklusjuhtimissüsteemide ja veeremi vahel,” täpsustas Saare. “See kõik on vaid väike osa ohutusalasest eeltööst, mis on vältimatuks eelduseks sellele, et esimene rong Ülemistelt rahvusvahelisest Linda nimelisest terminalist väljuks.”
Kuidas see kõik reisijat mõjutab?
Raudtee taristu haldus mõjutab kõige otsesemalt selle kasutajaid ehk raudteel opereerivaid ettevõtteid, aga selle köögipool ei ole lõppkasutajale ehk reisijale otseselt oluline. Reisijale on oluline see, milline on piletisüsteem, kui kiiresti sõidavad rongid, kas need väljuvad õigel ajal ja kas rongides on hea internet.
“See, mis taustal toimub, ei peaks olema reisijale nähtav ega tunnetatav,” rääkis Saare. “Tänane haldusmudel püüabki lahendada ülesannet, et reisijad riigipiire ning haldusega seotud keerukust rongisõidu ajal ei tunnetaks. Ega reisija üldjuhul ei mõtle, kes on taristu-ettevõtja või mille eest ta vastutab – reisija vaatab ikka enda seisukohast, kuidas rongile saab ning sihtkohta sobival ajal ning kiirusega. Selle kõigega peame haldusmudeli arendamisel arvestama.”
