Kiirrongid on keskkonnasõbralik alternatiiv järjest kasvavale maanteeliiklusele ning selleks, et pidada sammu Euroopa Liidu keskkonna eesmärkide – eriti kasvuhoonegaaside vähendamisega – on Eestile kiirrongiühendust hädasti vaja. Milline on kiirongiühenduse pikaajaline mõju CO2 heitele ja mitu aastat kulub selleks, et trassi ehitamise CO2-jalajälg tasa teha? Rail Baltica keskkonnajuhi Roland Müüri sõnul on prognoos teiste riikide kogemuste põhjal paljutõotav.
Puhas õhk on inimõigus
2030. aastaks valmiv Rail Baltica raudtee loob kiire ja rohelise rongiühenduse Eesti ja ülejäänud Euroopa vahel, vähendab lennu- ja maanteeliiklust ning sellest tingitud keskkonnakahju. Müüri sõnul seisneb nii mõnegi keskkonnaprobleemi paljuski selles, et see ei ole alati silmaga nähtav ning nende tõsiduse esile toomine on küllaltki keeruline ülesanne. Üks selline probleem on kahtlemata õhusaaste.
“Eks ole ju nii, et kui meie silmapiiri just sudupilved ei mata, siis on meil raske hoomata, kas õhk on puhas või mitte,” rääkis Müür. “Ometi väidetakse, et kogu Euroopas sureb kehva õhu tõttu igal aastal suurusjärgus kuni 500 000 inimest.”
Tõepoolest, saastunud õhk linnades suurendab hingamisteede haigustesse haigestumise riski, aga ka insuldi ja kopsuvähi riski. Kõigele lisaks mõjutab kehv õhukvaliteet kesknärvisüsteemi ja teeb inimesed ärevaks. Teiste Euroopa riikide seas paistab Eesti oma võrdlemisi puhta õhuga silma, aga kui autostumine ja maanteeliikluse kasv jätkub samas tempos, ei pruugi see nii jääda.
Rong on kõige rohelisem
Rongiliikluse arendamise pikem eesmärk on Müüri sõnul see, et raudtee aitab vähendada või vähemalt pidurdada maanteetranspordi senist üsna ohjeldamatut kasvu ning pakuks alternatiive ka mere- ja lennutranspordile. Siinkohal on kasu väga lihtsalt mõõdetav ja ka silmaga nähtav – kasvõi liikluses või Eesti maanteedel.
“Raudteeliikluse kasu on ehk kõige lihtsam mõista, kui mõtleme, et pelgalt ühe kaubarongiga saaksime liiklusest eemaldada korraga 50-100 raskeveokit,” selgitas Müür. “Hea näide on meie oma Eesti kaubavedude operaator Operail, kes on oma tegevusega suutnud 2020. aastal meie liikluses nö asendada 13 000 veokit.
Kui kiiresti õnnestub trassi ehitamise mõjud tasa teha?
Kuna trassi ehitamine võtab mitu aastat aega ja vaeva, on oluline küsimus ka ehitustööde jalajälg, aga praeguseks on teada, et raudteeliiklusest saadav kasu keskkonnale on suurem kui ehituseaegne mõju. “Olulist rolli mängib siin just see, et raudtee on kõige keskkonnasõbralikum taristu, millel vedada nii kaupu kui reisijaid,” rääkis Müür.
Küsimusi CO2 säästu kohta kuulevad projekti asjaosalised Müüri sõnul küllaltki tihti, aga ammendava vastuse andmine on täna veel keeruline. “Meil tuleb arvestada CO2 bilanssi sisse ka raudtee ehitamise mõjud,” täpsustas Müür.
Küll aga on juba tänaseks tehtud selle valdkonna esimesed investeeringud. “Hiljutine näide on Lelle-Pärnu raudtee rekonstrueerimine, mis võimaldaks Rail Baltica ehitamise ajal seal ehitusmaterjale keskkonnasõbralikumalt vedada,” selgitas Müür ning lisas, et täpsema hinnangu saab ehitusmõjudega nulli jõudmise kohta anda paari-kolme aasta pärast.
“Lähinaabrusest on siin näitena võtta rootslaste ehitatud Bothnia rongiliin, mille puhul arvestati, et raudtee ehituse CO2-jalajälg suudetakse tasa teha 13 aastaga, mil raudtee on kasutusel,” rääkis Müür. “Rail Baltica puhul on see aeg tõenäoliselt pikem, tänase parima teadmise kohaselt umbes 20-30 aastat.”
Rongid on tulevikuteema
Eelmise aasta detsembris jõudis avalikkuse ette Euroopa Liidu liikuvuse strateegia, mille järgi peaks juba aastaks 2030 kõik organiseeritud – ehk mitte isikliku autoga ette võetud – transport 500 kilomeetri raadiuses olema süsinikneutraalne. See eesmärk saaks kiirrongidega vabalt täidetud.
“Kui Rail Baltica raudtee saab valmis, hakkavad seda aktiivselt kasutama nii reisijad kui ka ettevõtted, kellel on vaja oma kaupa vedada,” rääkis Müür. “Sõltumata sellest, kas rongid kasutavad sõitmiseks rohe-elektrit või vesinikku, tõotab vajadus rööbastranspordi järele tulevikus ainult kasvada. Arvestades, et Euroopa Liidu poliitika liigub järjest sinna suunas, et panustatakse jõuliselt raudteede ehitamisse ja samal ajal pannakse paika erinevaid piiranguid ja regulatsioone teistele transpordiviisidele, on rongiliiklus tulevikus üks ainsaid aktsepteeritavaid ja kiireid liikumisviise,” sõnas Müür.
Kui kõik läheb hästi, peaks projekt valmima hiljemalt 2030. aastaks.
