Rail Baltica blogi

Rail Baltica: milline näeb välja tuleviku turism Euroopas?

Ülemiste rongijaam, foto: Rail Baltica

Rail Baltica lisab kümnendi lõpus Baltikumi ja ülejäänud Euroopa turismile oluliselt mänguruumi juurde. Eesti inimesele tähendab see seda, et Ülemistelt saab tulevikus alla kahe tunniga Riiga, kolme ja poole tunniga Vilniusse ja napilt alla seitsme tunniga Varssavisse. 

Kui rongisõit on lendamise kõrval tunduvalt rohelisem ja soodsam alternatiiv, siis kas sarnaselt lennureisidele ootavad meid tulevikus ees ka ümberistumistega rongireisid? See avab juba märksa suurema võimaluste akna sõita Eestist kasvõi Euroopa teise otsa välja.

Kuidas oleks sõita rongiga Tallinnast näiteks Lissaboni?

Kas rongid tõukavad lennureisid kõrvale?

Rail Baltica rongide liikumiskiirus on kuni 240 kilomeetrit tunnis, mis ei pruugi olla lendamisest kogu ajakulu arvestades sugugi aeglasem. Lendamine pole ainult see aeg, mis kulub õhku tõusmisest maandumiseni ning sellele tuleb juurde arvestada tund aega varem lennujaama kohale minek, check-in, võimalikud viivitused, seiklused lennujaamade terminalides ja ümberistumised. Kõige lõpuks veel pagasi ootamine. Rääkimata sellest, et enamik lennujaamu asub linnasüdametest väga kaugel. Tallinna lennujaam on selles plaanis pigem erand.

Rongide teine oluline pluss on usaldusväärsus. Lennud võivad pahatihti ära jääda, hilineda või edasi lükkuda näiteks halbade ilmaolude, udu või muude ettenägematute põhjuste tõttu. Rongid sõidavad aga iga ilmaga ja hilinemisi tuleb ette haruharva.

Kolmas eelis on muidugi hind. Rongiturismi teeb soodsamaks näiteks rahvusvaheline süsteem Interrail ehk kõik-ühes rongi-pass, millega saab piiramatult reisida 33 eri riigis. Interrail passi saab laadida telefoni ja selle abil võib sõita rongiga nii palju kui hing ihkab. Tegelikult on Euroopa rongiühendus täna juba nii hea, et tõsisema soovi korral saab oma reise planeerides lendamist sootuks vältida.

Seljakoti ja rongiga mööda Euroopat reisimise võlude ja valudega on võimalik kõigil läbi tele-ekraani tutvust teha näiteks Kanal2 vahendusel, kus esmaspäeva õhtuti jookseb taas reality-seriaal Rööparalli.

Rongide hinnakiri pole veel täpselt teada, samas tuleb Rail Baltical opereerival ettevõttel tulevikus kindlasti pakkuda konkurentsivõimelisi piletihindu ning miks mitte ka dünaamilist hinnastamist, mida kasutavad lennufirmad juba praegu. Tulevikus toimida võiva reisigraafiku näidisega saab aga juba täna tutvuda siin.

Rail Baltica hakkab ühendama Baltikumi ülejäänud Euroopaga.

Oluline eelis on ka rongiliikluse pea olematu negatiivne mõju keskkonnale. Rongiliiklus töötab elektrienergial ja seepärast on raudtee kahtlemata üks säästlikumaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisviise. Eriti suur on kontrast just lennuliiklusega, mis moodustab globaalselt väga suure osa inimeste CO2 jalajäljest.

Euroopa on igatahes liikumas rohelise turismi suunas. Globaalne keskkonnaorganisatsioon Greenpeace kutsus samuti hiljuti kõiki üles asendama Euroopa lühimaalende hoopis keskkonnasäästlikuma liikumise ehk rongidega.

Aga Eestist Poola on ju rongiga pikk maa?

Euroopa on rongiliiklusega juba ammu sina peal, mis tähendab, et Rail Baltica valmides avaneb eestlastele tegelikult kogu euroopa kiirrongivõrgustik. Kui tulevikus saab Tallinnast Riiga sama kiiresti kui praegu Tartusse, ei mõtle ilmselt keegi, et alla paari tunni on liiga pikk aeg, et rongis istuda. Varssavisse saab aga rongiga kuue ja poole tunniga, mis on tõepoolest pikk aeg, aga siiski kiirem kui bussi või autoga. Õnneks ei pea rongis kõik need kuus tundi oma kohal paigal istuma, vahepeal võib jalutada kohvikuvagunisse, niisama jalgu sirutada, filme vaadata või raamatuid lugeda.

Kes aga nii kaua rongis loksuda ei taha, võib tulevikus valida reisimiseks hoopis öörongi. Näiteks on Rail Baltical plaanis Tallinn-Riia-Kaunas-Varssavi liinile ja Vilnius-Kaunas-Varssavi-Berliin liinile sõitma öörongid. Nii võib reisija minna hilisõhtul rongile ja ärgata Berliinis.

Kuidas oleks ärgata sellise vaatega?

Öörongiliinid teevad just praegu pea kõikjal Euroopas tõsist come-back’i, avatakse üha uusi liine, mis mõnelgi juhul ei jää ka oma ööbimisvõimaluste poolest hotellitubadele alla.

Lennukist otse rongi peale

Rongiliikluse edendamise eesmärk ei ole lendamist sootuks ära kaotada, vaid pakkuda selle kõrvale jätkusuutlikku ja mugavat alternatiivi. Teisisõnu, anda inimestele valikuid juurde. Eestile tähendab Rail Baltica kiiremat ja mugavamat ühendust naabritega, mis on turismi seisukohast igati soodne, sest Riia lennujaam on Baltikumi suurim. Kui see saab tulevikus olema eestlastele rongiühenduse kaudu ligemal, tähendab see turismile ainult head.

Ühest küljest on inimestel võimalik läbida mingi osa reisist rongiga ja teisest küljest on neil suurem valik otselende Euroopasse ja mujale maailma. Teine oluline boonus on põnevate reisisihtkohtade mitmekesisus. Rongid teevad peatusi ka sellistes linnades, mis jääksid lennukiga reisijal külastamata, sest neis puudub lennujaam.

Kahtlemata on Euroopa teise otsa sõitmine ka kõige kiirema rongiga ikkagi ajakulukas. Siin tuleb mängu Air to Rail, mis ühendab omavahel kaks transpordiliiki: rongid ja lennukid. Rail Baltica raames on näiteks võimalik sõita Stockholmist lennukiga Tallinnasse ja sealt otse rongiga edasi mujale Euroopasse. See tähendab, et maandud Tallinnas, sinu pagas toimetatakse lennukist otse rongi ja sul tarvitseb vaid jalutada või sõita lennujaama vahetuses läheduses asuvale rongiplatvormile.

Air to rail hakkab toimima seitsmes Rail Baltica rongijaamas. Näiteks jõuavad reisijad Riia rongijaamast Riia lennujaama kaheksa minutiga, sest rongi- ja lennujaama vahet sõidab iga poole tunni tagant spetsiaalne rong. Ka teised Baltikumi lennujaamad saavad Rail Baltica ühenduse, mis muudab piirkonna turismi senisest mugavamaks.

Uued ühendused toovad Baltikumi turismi juurde, sest rongisõidu-entusiaste on Euroopas tegelikult palju.

Mida tähendab see siseturismile?

Uued rongid hakkavad sõitma läbi mitme Eesti paiga, aga kõige rohkem võidavad sellest muidugi suuremad keskused nagu Tallinn ja Pärnu. Lisaks sellele saab Rail Baltical olema ka hulgaliselt kohalikke peatusi – ning ajaloostki on teada, et just raudteepeatuste olemasolu annab tugeva tõuke uute asulate tekkimiseks ja kasvuks. Mida rohkem liiklust piirkonda juurde tekib, seda rohkem on kliente kohalikel hotellidel, söögikohtadel, muuseumidel ja meelelahutusasutustel. Kui Tallinnast saab tulevikus rongiga Pärnusse umbes 40 minutiga, siis hakkavad inimesed seda võimalust kahtlemata ka kasutama.

Võib julgelt ennustada, et uus rongiühendus toob meile juurde turiste nii Soomest, Poolast, Venemaalt kui ka Lätist ja Leedust. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.