Rail Baltica peatustest saab Baltikumi identiteedikandja

Tulevane Rail Baltica Pärnu terminal.Foto: Rail Baltic Estonia

Tänaseks on avalikkusele tuttav nii Ülemiste superterminali uhke ilme kui ka Pärnu jaama ja teiste välialade disainikavandid ning on aeg rääkida sellest, kuidas ideed sündisid ja millal need päriselt valmis saavad.

Peatus ei ole lihtsalt peatus

Juba ammustel aegadel tähistasid raudteejaamad maailmas ühenduspunkte kaugemate paikade, elanikkonna, erinevate keskuste ja pealinnadega, aga ka olulist kohtumispaika ja linnaelu keskust. Raudteejaam on esimene ehitis, mis tervitab linna saabujaid ja viimane, mis lahkujad teele saadab, mistõttu kasutatakse jaamade disainis kohalikule piirkonnale iseloomulikke elemente nagu kohalikud kivimid, materjalid ja piirkonda defineerivad värvid ja tekstuurid.

Rail Baltica kohalike peatuste kontseptsioon põhineb sisuliselt neljal teguril: kvaliteet, jätkusuutlikkus ja keskkonnahoid, kohalik identiteet ja klient. Peamine väljakutse seisnes selles, kuidas luua Rail Baltica projekti hooned üle Baltikumi nii, et säiliks kolme riigi identiteet ja eripära, aga oleks võimalik esile tõsta ka ühiseid omadusi.

Uued jaamad on kujundatud kogemaks ühtset ruumi ja arvestamaks kõikide klientide vajadustega. Uhke disaini, sisekujunduslike elementide ja arhitektuuri kõrval on oluline pakkuda reisijale mõnusat reisikogemust esteetilises ruumis. Kohalike peatuste identiteet peab olema selge ning äratuntav Rail Baltica brändi osana.

Looduslikud materjalid

Kõiki kolme Balti riiki ühendab armastus metsa, mere ja maa vastu. Seepärast on oluline Baltikumi ühendava raudtee disaini elluviimisel lähtuda rahvuslikul tasandil olulistest elementidest nagu loodus ja geograafia, et anda projektile kindel identiteet.

Baltikumi üks suurimaid rikkuseid on metsad ja suur osa kohalikust arhitektuurist on ehitatud puidust, mis on olnud kohalike peamiseks ehitusmaterjaliks juba mitu sajandit. Balti puitarhitektuuri stiil on lihtne, aga samas unikaalne: hoonete eripära seisneb pisidetailides ja rõhuasetustes. Erilisel kohal on hoonete katused, nende kõrgus, kuju ja materjalid (pilliroog, õled ja laastud).

Teine oluline aspekt on rahvuslikud värvid, mis aitavad kolme riigi identiteeti paremini esile tuua. Värvide kõrval on olulised ka materjalid ja traditsiooniline arhitektuur. Kolme elemendi kombineerimisel on tulemuseks tugev identiteet, äratundmisrõõm kohalikele ja avastamisrõõm külalistele.

Ruum ja valgus

Oluline osa Balti riikide identiteedis on looduse poolt pakutav vaikus, ruum ning avarus. Seepärast lähtuti jaamahoonete planeerimisel sellest, et inimesed vajavad küllaga ruumi vabalt liikumiseks.

Ruum ja valgus on hoonete disainis olulisel kohal, muutes nii liiklemise kui reisimise rahulikuks ja meeldivaks. Jaamad ja peatused on kujundatud nii, et mitme eraldatud ruumi või suisa labürindi asemel tekiks üks suur ja loogiliselt liigendatud ruum, et reisijate teekond oleks võimalikult lihtne ja loogiline ning midagi ei peaks hakkama kusagilt kiirustades taga otsima.

Kunst ei pea jääma muuseumisse

Jaamahoonete erilist arhitektuuri võivad tulevikus võimendama hakata ka neisse kavandatud kunstitööd ja installatsioonid. Hoonetes on plaanis eksponeerida maalikunsti, skulptuure, fotograafiat, muusikat ja erinevaid valgus- ja videoinstallatsioone. Igasse jaama valitakse välja üks kunstistiil või kunstnik, kelle looming ilmestab kõige paremini kohalikku identiteeti ja ajalugu. 

Kuna hoonete ehitusel on ruum ja avarus olulisel kohal, saab valitud kunst olema kohati julge ja suuremahuline, et kasutada ära kõiki arhitektuuri ja disaini poolt loodud võimalusi. Iga osa reisist – ka jaamas või peatuses rongi ootamine – võiks olla eriline ja pakkuda inimestele vaheldust. Kunst muudab jaamad ja peatused eriliseks, mitte pelgalt läbikäigu punktideks, mis jäävad sageli pika teekonna vältel märkamata.

Millal see kõik valmis saab?

Kogu projekt ehk 213 kilomeetri pikkune kiirrongidele sobiv raudtee, maanteeviaduktid, ökoduktid, piirkondlikud jaamad ja peatused peaks valmima 2030. aastaks. Ettevalmistustööd kohalike peatuste ja jaamahoonete ehitamiseks aga juba käivad. 

Kohalikud peatused on hetkel detailplaneeringu staadiumis ning paralleelselt projekteeritakse ka osasid, mis ei sõltu detailplaneeringust. Graafiku kohaselt valmib projekt 2023 aasta teises pooles. Füüsiliselt näeb aga esimest päris valmis peatust 2027. aastal.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Ärigeeniuse uudiskiri toob Sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused. Telli siit!