Peagi saavad Eesti, Läti ja Leedu inimesed reisida läbi kogu Euroopa ilma, et peaksid muret tundma oma CO2 jalajälje pärast. Kiirrongid on lennukite kõrval keskkonnasõbralik alternatiiv, millega pääseb ligi nii populaarsematesse suurlinnadesse kui ka põnevamatesse ja vähe külastatud väikelinnadesse, kuhu lennukiga reisida ei saa. Kuidas hakkab aga välja nägema turvakontroll, kui sõidad rongiga ühest riigist teise ja mitu kohvrit rongi ära mahub?

Piletimüük tuleb lihtsamast lihtsam

Tänases digimaailmas käib piletimüük üldiselt interneti teel või nutiseadmetes. Kuigi selline paberivaba lahendus on mugav ja keskkonnahoidlik, paigaldatakse piletimüügiautomaadid ja kassad siiski nii terminalidesse, jaamadesse kui ka suurematesse peatustesse.

Kuna kohalik ja rahvusvaheline rongiliiklus hakkavad tööle erinevate operaatorite käe all, on peamine, et reisija jaoks käiks kogu protsess võimalikult mugavalt. Eesmärk on luua süsteem, milles reisija ei tajuks reisiplaane tehes ega pileteid soetades olulisel määral riigipiire ja teekond ühest riigist teise ning kõik võimalikud ümberistumised kulgeksid sujuvalt.

Seda, kuidas hakkab Rail Baltica rongides välja nägema piletite kontrollimine, on praegu veel vara öelda, aga maailmast leiab mitmeid asjakohaseid näiteid. Mõnel juhul kontrollitakse pileteid piletiväravates, enne kui reisijad pääsevad ooteplatvormile, mujal aga toimub piletikontroll alles rongis. Leidub ka variante, kus toimub topeltkontroll: nii väravates kui rongi peal.

Mida kontrollitakse enne rongile pääsemist?

Need, kelle jaoks ei ole kiirrongiturism võõras, teavad tõenäoliselt küllaltki hästi, milline näeb välja turvakontroll peatustes või terminalides nii Eestis kui välismaal. Võrreldes lennujaamade turvakontrolliga käib rongides asi võrdlemisi kiirelt ja reisija jaoks valutult. Kotte väravas lahti pakkima ei pea ja röntgenit reisijatele piirikontrollis ei tehta.

Turvakontroll nii pagasi kui reisijate puhul hakkab olema minimaalne ehk selline, mida me reisijatena ei märkagi. Pikki järjekordi ning põhjalikku läbivalgustamist ei ole rongiliikluses olnud isegi 2000ndatel aastatel pommirünnakud üle elanud Madridis. 

Selge on aga see, et valmisolek turvameetmete tõhustamiseks peab olema tagatud – piirikontroll piirile lähimais peatustes, eraldi turvaalad ning saabuvate ja lahkuvate reisijate eristamine Ülemiste terminalis – kõik see on kavandatud ja vajadusel rakendatav.

Kui palju pagasit tohib kaasa võtta?

Euroopa rongides käib pagasimajandus reisija jaoks väga lihtsalt: oma kotid või kohvrid toimetab reisija ise rongi peale ja asetab need kas istmete kohal olevale riiulile või vaguni lõpus asuvale pagasiriiulile. Eraldi pagasile mõeldud vagunit kiirrongides üldjuhul ei ole ja väiksemad kotid võib võtta sülle või asetada istme ette põrandale.

Samuti ei ole rongides tavaliselt pagasile kaalupiiranguid – kui reisija jaksab oma kohvri ise vagunisse vinnata, ei ole vaja muret tunda. Standard-suuruses kohvreid pole vaja enne reisi kaaluda ega mõõta ning neid ei pea reisi ajaks kusagile ära andma.

See ei tähenda aga, et iga reisija võiks rongi võtta piiramatu arvu kohvreid – mõnedes rongides on näiteks lubatud ühe reisija kohta kaks suurt kohvrit ja üks väiksem kott. On riike, kus tuleb pagas enne rongile minekut registreerida ja kinnitada kohvritele nimesildid, mistõttu tasub igal juhul enne reisi planeerimist erinevate teenusepakkujate reeglitega lähemalt tutvuda. 

Vahepeatustes saavad reisijad oma kohvrid jaama või terminali hoiule jätta, et järgmist rongi oodates linnaga rahulikult tutvuda. Sihtkohta jõudes saab reisija koos oma pagasiga rongist lahkuda ega pea seda terminalis eraldi ootama. 

Mida mitte kaasa võtta?

Ilmselt ei tule see kellelegi üllatusena, aga rongi ei ole lubatud võtta tulirelvi, lõhkeaineid ega nuge. Eurostari rongides on keelatud ka mööbliesemed ja suuremas koguses kergesti riknevad toiduained nagu piimatooted, liha ja kala. Võileivad ja muu piknikukraam on rongides aga lubatud ja pikemate reiside puhul lausa soovituslik. 

Rongides, nagu ka mujal avalikes kohtades, kehtivad heakorra reeglid. See tähendab, et avamata alkohol nagu vein ja õlu on rongides lubatud, aga kui reisija on joobes või hakkab kaasreisijaid häirima, võidakse see konfiskeerida.

Seda, millised reeglid hakkavad kehtima Rail Baltica rongides, näitab aeg, aga tõenäoliselt ei erine need olulisel määral mujal Euroopas kehtivatest eeskirjadest.