2030. aastaks valmiv Rail Baltica raudtee loob kiire ja kauaoodatud rongiühenduse Eesti ja ülejäänud Euroopa vahel. Raudtee jookseb läbi kolme Balti riigi ning selle kogupikkus on tervelt 870 kilomeetrit, millest 213 asub Eestis. Arusaadavalt on need 213 kilomeetrit paisanud õhku omajagu küsimusi – eriti keskkonna teemal.

Kas trass jookseb läbi looduskaitsealade? Mis saab lindude ja loomade harjumuspärastest radadest ja elurütmist? Kui kulukas on kogu projekti ellu viimine meie looduskeskkonnale? Need on vaid mõned näited muredest, mis väärivad vastuseid. 

Kust me teame?

Projekti autorite endi südamerahuks ja selleks, et kogu projekt saaks ehitusloa, tuli veenduda, et raudteetrassi loomisega ei kaasneks ülearu negatiivset mõju keskkonnale. Selleks viidi läbi pikk ja põhjalik keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus selgitati välja, millised on projekti mõjud keskkonnale ja kuidas neid vähendada. 

Raudtee kavandamise algfaasis kaaluti ka alternatiivseid trassivariante. Näiteks, mis oleks, kui trass jookseks läbi Tartu? Analüüsi käigus selgus aga, et nii läheksid suuremaks nii ehitamise kui raudtee kasutamise kulud kui ka mõju looduskeskkonnale. Samuti ei saa uusi kiirronge panna sõitma mööda olemasolevat trassi. Seepärast valiti välja võimalikest variantidest säästvaim ja lühim läbi Harju-, Rapla- ja Pärnumaa.

Vaatame tulevikku

Rail Baltic Estonia keskkonnajuhi, Roland Müüri sõnul on keskkonnamured tavaliselt õigustatud. Läbimõtlematult ja lohakalt tehtud projektide mõjud teevad inimesi ettevaatlikuks.

“Lokaalsed riskid ja võimalikud muutused meile harjumuspärases keskkonnas on inimestele kergesti hoomatavad, aga enamus positiivseid muutuseid ja raudteest saadav keskkonnakasu on alles aastate kaugusel tulevikus,” rääkis Müür. “Rail Baltica projekti mõjud on kahtlemata väga olulised, aga modaalsest nihkest saadava pikaajalise kasu tõttu võiksid need mõjud olla aktsepteeritavad.” 

“Võin kinnitada, et ka Rail Baltica projekti asjaosalised tunnevad muret samade asjade pärast ning annavad endast kõik, et võimalikke negatiivseid mõjusid vähendada või kompenseerida. Just selle jaoks viiaksegi läbi keskkonnamõjude hindamisi, mille käigus toimuvatest avalikest aruteludest saavad osa võtta kõik huvilised,” selgitas Müür.

Kogu aruandega saab täismahus tutvuda siin. Lühikokkuvõttena võib aga märkida, et pikaajalised positiivsed mõjud kaaluvad üles lühiajalised ja tihtipeale ajutised negatiivsed mõjud. Kohe selgitame miks.

Natura 2000 kaitsealad

Nagu öeldud, hakkab Rail Baltica kiirrong sõitma ühest Eesti otsast teise ja kogu trassi pikkus on 213 kilomeetrit. Arvestades, et punkti A (Ülemiste jaam) ja B (Eesti lõunapiir) vahele jääb arvestatav hulk looduskaitsealasid, tekkis küsimus, et ega raudteetrass või selle ehitus meie kõige kallimale varale ehk loodusele kurja ei tee.

Konkreetsemalt – mure on Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade pärast. Siin tasub kohe ära mainida, et trass tegelikult läbi Natura alade jooksma ei hakka. See pandi paika juba projekti algusfaasis. Ainsad erandid on Natura võrgustikku kuuluvate jõgede ületuskohad, aga ka seal saab aegsasti rakendada meetmeid, mis mõjusid leevendaksid. Kaitsealuste lindude, loomade ja nende elupaikade hoidmine on projekti sisse kirjutatud – ega selleta poleks tulnud ka ehitusluba.

Kuidas saavad loomad ühelt poolt teise?

Tänu Rail Balticale saavad küll inimesed tulevikus sõita rongiga kahe tunniga Riiga, aga mis saab loomadest, kui nende elupaigast lõpmata pikk raudtee läbi ehitatakse?

Et just täpselt sellele küsimusele vastus anda, analüüsisid zooloogid kogu trassi maastikke ning töötasid välja meetmed, kuidas tagada loomadele läbipääsud. Teisisõnu, et raudteed ei ehitataks loomade mugavuse arvelt.  

Kui loomade liikumine teada, saab raudtee peale ja alla ehitada alt- ja ülekäigud. Selleks on Eestisse jääva trassi peale planeeritud tänaste plaanide kohaselt vähemalt 24 ökodukti ja 80 väiksemat läbipääsu ehk tunneleid ja truupe nende juurde suunavate rajatistega. Kahepaiksetele, väikeimetajatele ja roomajatele on planeeritud rajada kohati läbipääsud lausa iga 25-50 meetri järel tunnelid ja truubid koos nende juurde suunavate rajatistega.

Ega inimene ja loom müra tõttu kolima pea?

Kindlasti tekkis eelmise lõigu juures igati loogiline küsimus: mis loom peaks üldse tulema rongimüra lähedusse, et raudteed ületada? Loomade ja lindude häiringu vähendamiseks on kavas paigaldada raudtee äärde üle 20 kilomeetri jagu spetsiaalseid müratõkkeid. Praeguse plaani järgi saab ehitusmüra summutamiseks püsti panna ka ajutised müratõkked. Samuti ei toimu metsades raadamist loomade ja lindude pesitsusperioodil aprillist juunini.

Arvesse tasub kindlasti võtta ka asjaolu, et Rail Baltica taristu on Eesti olemasolevast raudteest märksa uuem, kvaliteetsem ja vaiksem ja rongid tekitavad tavapärasest vähem müra ja vibratsiooni. See ei tähenda, et müra üldse ei tekiks, küll aga jääb see Eestis kehtivate müra normtasemete piiresse. Tegelikult on projekti tegijad võtnud eesmärgiks viia müratase lausa 2 detsibelli lubatust madalamale.

Rail Baltica on valmis ka kõiksugu ettenägematuteks mõjudeks, mis võivad ilmneda alles pärast trassi valmimist. Loodusvaatluseid ja lindude-loomade käitumist jätkatakse ka pärast raudtee rajast, et vajadusel neile reageerida. 

Kas maa hakkab värisema?

Rongiliiklusega kaasneb mõistagi vibratsioon, mis võib häirida nii inimesi, linde kui ka loomi. See on aga mure, mida on võimalik ennetada juba ehitusfaasis. Rongidele luuakse massiivne tugistruktuur, ehitatakse vibratsiooni summutavad ballastimatid ning hoitakse rongirattad ja rööpad siledad.

Jällegi, kuna raudtee on olemasolevast oluliselt uuem ja moodsam, ei tekita see nii palju vibratsiooni kui vanemad trassid. Raudtee kogupikkuses kasutatakse kokkukeevitatud rööpaid ja rongid on tavapärasest kergemad. Lisaks saab mõnes piirkonnas kaaluda ka veidi madalama piirkiiruse kehtestamist.

Aga laiemalt – mis on Rail Baltica mõju kliimale?

80 protsenti Euroopa rongidest töötavad elektril ning viimase 25 aastaga on rongiliikluse energiavajadus nõudluse kasvust hoolimata kukkunud ligi 40 protsenti. See tähendab, et rongiliiklus, mis on juba küllaltki roheline, on muutumas veelgi säästlikumaks.

Kui vaadata Euroopa transpordi arengut laiemalt, siis joonistub paljutõotav pilt: kiirrongid on tõusmas ja mitmel pool juba tõusnudki mugavaks ja säästlikuks alternatiiviks lennureisidele. Rail Baltica üks eesmärk ongi tuua märkimisväärne osa täna maanteel või õhus liikuvast kaubast ja reisijatest elektriraudteele üle – ikka selleks, et vähendada transpordisektori õhusaastet. Elektril töötavad kiirrongid jätavad endast maha väiksema CO2 jalajälje kui mistahes teised transpordiliigid, olgu selleks auto, buss, laev või lennuk. 

Seda, kas meil õnnestub püstitatud eesmärgid saavutada ning 2050. aastaks transpordisektori emissioone 60 protsenti kärpida, näitab aeg. Kas Rail Baltica projekt on keskkonna seisukohast järgmine samm, mis aitab Eestil ja laiemalt kogu Baltikumil kliimaeesmärkidele lähemale jõuda?