Jõulude ja aasta lõpu eel peavad ikka tööandjad oma töötajaid ja koostööpartnereid meeles pidude või kinglitustega. Osad pistavad kingikotti kalendri, maiustusi või mõne muu vajaliku eseme. Teised korraldavad töötajatele uhke peo. Seda kõike tehes tuleb aga meeles pidada, et kuludega võib kaasneda maksukohustus. Maksustamine sõltub sealjuures eelkõige peo eesmärgist ja kutsutud külalistest.

Pidu ja kingitus oma töötajatele 

Kui korraldad tänu- ja meelelahutusürituse töötajatele ja teed neile kingitusi, mida loetakse täiendavaks hüveks lisaks palgale, siis maksustatakse need erisoodustusena. 

Raamatupidaja.ee lehel on selle kohta ära toodud ka kaks näidet.

Esimene näide on juhul, kui tööandja korraldab töötajatele meelelahutusliku jõulupeo. Seal on kuludeks ruumide rent, inventar ja toitlustamine. Lisaks on esinema kutsutud õhtujuht koos ansambliga. Nii õhtujuhile kui ka pillimeestele makstakse töötasu. 

Siinkohal tasub aga meeles pidada, et õhtujuhile ja pillimeestele tehtud väljamaksed maksustatakse töötasuna. Sel juhul ei maksustata neid väljamakseid topelt erisoodustusena.

Teise näite puhul kingib tööandja igale töötajale jõuluks kogupere lauamängu, mille hind on 50 eurot (koos käibemaksuga). Sellelt summalt tuleb tasuda 12,50 eurot tulumaksu ja 20,65 eurot sotsiaalmaksu.

Kui aga töötajad maksavad meelelahutusliku peo ja kingituse kulud osaliselt või täielikult ise, siis töötajate poolt hüvitatud kulud ei kuulu maksustamisele.

Jõululõuna eest maksa maksud

Kui otsustas töötajaid üllatada jõululõunaga, siis tuleb meeles pidada, et toitlustamise kulud on alati maksustatud. Sellelt tuleb tasuda nii tulu- kui ka sotsiaalmaks.

Pikemalt saab pidude ja kingituste maksustamisest lugeda EMTA kodulehelt. 

Pidu ja kingid kliendile

Jõulu- või aastavahetuseürituste eest, kuhu on aga lisaks töötajatele kutsutud ka kliendid, tuleb maksustamisel arvestada ürituse eesmärgiga. Tuleb esitada küsimus, kelle huvides ja kelle jaoks üritus eeskätt mõeldud on.

Näiteks töötajatega seotud kulutused maksustatakse erisoodustusena. Klientide, koostööpartnerite ja tarnijate vastuvõtmisega seotud kulutused toitlustamisele, majutamisele, transpordile või meelelahutusele maksustatakse aga vastuvõtukuludena.

Siiski tuleb meelde jätta, et vastuvõtukuludena ei maksustata kõiki kulutusi. Näiteks töötasusid esinejatele, õhtujuhtidele vms. Viimasel juhul on tegemist töötasuga või kui esineja on füüsilisest isikust ettevõtja ja esinemine on tema ettevõtlus, siis on tegemist ettevõtlustuluga.

Kingitus koostööpartnerile

Ka koostööpartneritele ja tarnijatele kingitusi tehes tuleb vaadata, kas tegemist on maksustatava kingitusega, reklaamkingiga või hüvega, millel puudub tarbimisväärtus.

Kingitusel puudub siinjuures määratlus, millises vormis see peab olema. Sega võib kingitus olla mitterahaline või rahaline. Tegelikult võib selline kink olla ka näiteks tasuta töö tegemine või teenuse osutamine. 

Ka sellisel juhul tõi veebileht raamatupidaja.ee ära näite, kus ettevõte kingib oma koostööpartnerile, kes kuulub tulumaksusoodustuse nimekirja, 750 eurot maksva kingituse.

Maksukohustuse tekkimine sõltub valitavast maksuvabastuse piirmäärast.  See saab olla kolm protsenti kalendriaasta algusest kasvavalt isikustatud sotsiaalmaksuga väljamaksete summast või kümme protsenti kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist. 

Teise näitena võib tuua olukorra, kus firma ostab reklaamkingituseks oma klientidele kruusid, kuhu laseb peale trükkida oma logo. Kruusi hind on ilma käibemaksuta 9,46 eurot ja reklaamikulu 0,80 eurot. 

Vaatamata sellele, et firma kulutus kruusile on kokku 10,26 eurot, ei kuulu reklaamkingitus maksustamisele. Kruusi väärtus oli ilma käibemaksuta alla 10 euro ja 0,80 eurot oli reklaamikulu ning neid kulutusi ei summeerita. Kruusile logo trükkimine ei suurenda kingi saaja jaoks kruusi rahalist väärtust.