Kas kohvimasina, kontori laual oleva potilille või ärilõuna koostööpartneriga võib ettevõtte kuludesse kanda ja neid maksuvaba kuluna käsitleda? Või kui suure summa eest saab maksuvabalt vastuvõtu korraldada? Sageli ei tea ettevõtjad oma õiguseid ning jätavad neile ettenähtud soodustused ja võimalused kasutamata.

Igas ettevõttes on terve rida asju, mille kohta võiks küsida, kas neid tohib maksuvabalt soetada? Tegelikult kehtib reegel, et ettevõtluseks vajalikud tavapärased ja mõistlikud kulud võib küll ettevõtte kuludesse kanda.

Selge on see, et kontori rent koos kommunaalkulude, koristus- ja valveteenusega on ettevõtlusega otseselt seotud (sama kehtib ka kodukontori puhu, kuid sel juhul tuleb kontoripind eraldada ja täpset arvestust pidada). Ka kommunikatsioonikanalid nagu internet, telefon, mobiilside ning mööbel ja muu kontoris vajalik inventar ei tekita küsimusi. 

Kuludesse võib rahulikult kanda kõik mõistlikud ja põhjendatud kontori kaunistamiseks ja mugavamaks muutmiseks vajalikud sisustuselemendid – lambid, kardinad, vaibad, toataimed, lillevaasid, pildid seintel jne. Ka töötajate esmase heaoluga seotu, näiteks joogiautomaadi ja kohvimasinarendi võib ettevõtlusega seotud kuludena kirja panna.

Kui suure peo saab maksuvabalt korraldada?

Pisut keerulisemaks läheb lugu siis, kui koostööpartnerile vastuvõtt korraldada. Sinna hulka võivad kuuluda näiteks ärilõuna, jõuluõhtu, ettevõtte sünnipäeva tähistamine või ühine teatrikülastus. Seega, vastuvõtukulud ehk esinduskulud on külaliste ja äripartnerite toitlustamiseks, majutamiseks ja transpordiks või meelelahutuseks tehtud kulutused. Ettevõtte oma töötaja osa maksustatakse ja teda “peo külalistena” esitleda ei tohi. Koostööpartneri osa saab aga maksuvabalt esinduskulude piirmäära ulatuses kuludesse kanda. 

Äriühingutele kehtib maksuvaba piirmäär 32 eurot kuus, millele lisandub 2% palgafondist vastavalt kuule isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Nendelt kuludelt käibemaksukohustuslasest ettevõtja käibemaksu tagasi küsida ei tohi.

Toome näite: Anna ettevõte asutati 01.01.2020 ja ta maksab igas kuus endale töötasu 2000 eurot (bruto). Aasta lõpuks on Annal maksuvaba vastuvõtukulude reservi kogunenud: 12×32 + 2000 x 12 x 2% =384+480=864. 864 euro eest saabki Anna oma klientidele kena jõulupeo korraldada ja sellelt makse maksma ei pea. Kui peo hinnaks kujuneb aga 1000 eurot, siis 136 eurolt tuleb tasuda tulumaks ja Anna enda kuluosalt ka sotsiaalmaks.

Kuidas on kingituste tegemisega?

Kingituse ja annetuse puhul puudub määratlus, millises vormis neid tehakse. Seetõttu võib see olla kas mitterahaline või rahaline, seisneda ka tasuta töö või teenuse osutamises. Samuti võib kingituseks olla näiteks nõudest loobumine.

Rahaliste kingituste ja annetuste tegemisel füüsilisele isikule lähtutakse väljamakse iseloomust ning pooltevahelisest õigussuhtest. Reeglina rahalist väljamakset kingituseks ei loeta. Kui maksumaksja arvab teisiti, tuleb tal tõendada, et rahalise väljamakse puhul oli tegemist kingituse, mitte muu füüsilisele isikule tehtud väljamaksega, k.a maksustatava tuluga. Kingituseks või annetuseks ei loeta kulutusi, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks (nt õhupall, vimpel, plakat, voldikud, tootenäidised jms), st asju millel puudub tarbimisväärtus.

Seega, oma õigusi tasub kasutada ja kulud maksuvabalt kinni maksta.

Allpool on loetelu asjadest, mis maksustamise alla ei lähe:

• Ettevõttele kuuluva kinnistu maamaks
• Kontori remont ja kolimiskulud
• Külalistele mõeldud kohvi, suhkru, piima, küpsiste, kommide, puuviljade kulu (hinnanguliselt 50% külalistele ja 50% oma töötajatele, viimane maksustatakse erisoodustusena). Kuulub vastuvõtukulude piirmäära alla
• Raamatupidamise ja juristi teenus
• Turundus- ja reklaamitegevus ning -materjalid, messidel osalemine. Reklaamkingitus, mille väärtus on ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot
• Sponsorlus ettevõtte reklaamimise eesmärgil (nõuab nt lepinguga tõendamist)
• Annetused tulumaksusoodustuse nimekirja kantud MTÜ-le või SA-le (maksuvabalt 3% deklareeritud brutopalkade summast või 10% eelmise kalendriaasta kasumist)
• Antud allahindlused (vähem kui 100% ja mitte oma töötajale, ei pea olema kõigile võrdselt pakutav)
• Kõik õnnitluskaardid klientidele ja koostööpartneritele, postikulu
• Veebiga seotud teemade ja pluginate ostud, veebihalduse teenus
• Autokompensatsioon 30 senti km kohta kuid mitte rohkem kui 335 eurot kuus (nõuab sõidupäeviku pidamist)
• Auto, kui ostetakse kohe välja, maksumuse piirangut ei ole
• Kindlustus
• Sporditoetus töötajatele (100 euro ulatuses kvartalis, koos km-ga)
• Töötaja transport ja majutus (kaugemalt kui 50km, käibemaksu ei saa maha arvata)
• Parkimistasu
• Töötaja lähetuskulud, välismaal ka päevaraha (esimesed 15 päeva kuus lähetuse kohta kuni 50 eurot, edasi kuni 32 eurot päevas)
• Tööülesannete täitmiseks vajalikud ühistranspordi piletid
• Konverentsid, coachingud, koolitused, konsultatsioonid, messid ja nendel osalemisega seotud lähetuskulud (majutus, transport, välismaal ka päevaraha)
• investeerimisega seotud lepingu- ja notaritasud, ettevõtluse tarbeks võetud laenu või liisingu lepingutasud ja intressikulud, pangateenustasud;
• halbade laenude ja nõuete kuluks kandmine (omaette reeglid), ka varastatud või hävinud kauba mahakandmine
• töötajate palga- ja seotud maksude kulu, vabatahtliku pensionikindlustuse kulu (maksustatav sotsiaalmaksuga)
• töötervishoiuarsti läbivaatus (maht vastavalt kokkuleppele arstiga), tema poolt kirjalikult määratud protseduurid (nt massaaž) ja tema poolt määratud prillide kulu (osaliselt, nt 50%, vaja tõendada silmanägemise halvenemist)
• vajalikud tööriided
• erialaste või ärialaste ühenduste liikmemaksud, riigilõivud,sh ettevõtte registreerimise riigilõiv (kui põhikirjas nii sätestatud)