Veebiarendajate kodulehtedel on tavaliselt loetletud üles terve rida oskusi, mida firma spetsialistid valdavad. Lisaks kohtab ka erinevaid ameteid. Mida need spetsialistid teevad?
Veebi tellides ei pruugi tellija veebiarendusest kuigi palju teada ja alati pole vajagi- selleks ongi spetsialistid. Kui aga need tutvustavad end erinevate tundmatute ametinimetustega, siis on alati hea teada vähemalt üldjoontes, mida nad teevad. Siin on väike teejuht arendajate ametite maailma.
Front-end arendaja – see on veebiarendaja, kes tegeleb veebi nii-öelda nähtava osa ehk front-endi kodeerimisega. Mõnikord aetakse see amet segi ka veebidisaineriga, kuid tegemist on siiski erinevates ülesannetes spetsialistidega. Kui veebidisainer tegeleb veebi välimuse disainimisega, siis front-end arendaja paneb disaini tööle – et nuppudele vajutades käivituksid vajalikud funktsioonid, andmed saadetaks õigesti ära, kuvataks kasutaja poolt soovitud sisu. Kolm põhioskust, mida sel arendajal vaja, on HTML, CSS, Javascript.
Back-end arendaja – tegemist on taustal töötavate lahenduste spetsialistiga, kes hoolitseb selle eest, et veebi andmebaas, skriptid ja komponendid töötaks. Arendaja tegeleb veebi komponentide tööks vajalikke tehnoloogiaid, mis võimaldab veebisaidi kasutajapoolsel küljel eksisteerida. Arendaja oluliste oskuste hulka kuulub andmebaaside majandamine, andmebaasipäringud, serverite seadistamine jms. Back-end arendajate oskuste hulka kuuluvad tavaliselt PHP, Ruby, Python, Java, .Net, andmebaasidest oskab ta enamasti MySQL-i, Oracle-it jms. Üsna tihti vajab moodne programmeerija ka häid PHO raamistikke nagu Zend, Symfony, CakePHP jm. Linuxis tunneb arendaja end samuti koduselt.
Full Stack arendaja – lühidalt on see universaalne spetsialist, kes teab, kuidas käivad asjad taustal ning oskab neid siduda külastajale nähtava fassaadiga. Täispakettide arendajad saavad seega luua strateegiaid ja rakendada parimaid praktikaid kogu veebi sujuvaks tööle rakendamiseks. Nad on teadlikud nii serveri poolest kui ka kliendipoolsest kasutuskogemusest. Lisaks kahele eelmisele oskab see arendaja ka põhjalikumalt testimist korraldada, turvaprobleeme lahendada ning andmebaaside struktuure ja algoritme.
JavaScripti arendaja – JavaScript on teatud tüüpi universaalne veebis kasutatav programmeerimiskeel, mida toetavad kõik veebibrauserid ja paljud tööriistad ning see keel annab JavaScripti arendajatele võimaluse luua keerukamaid veebisaite, mida lihtsalt HTML-i ja CSS-iga ei saa teha. JavaScripti arendaja võib olla spetsialiseerunud nii front-endile ehk kasutajaliidesele, back-endile kui ka mõlemale. Oskuste hulka kuuluvad muidugi Javascript, Core Java, servlet´id, API´d, andmebaasid, veebiarhitektuur.
Veebidisainer – tavaliselt front-end arendajaga tihedalt koostööd tegev veebidisainer hoolitseb selle eest, et veeb näeks kena välja, oleks professionaalse kujundusega, arvestaks ettevõtte imagoga ja oleks kasutajale selge ning arusaadav. veebidisaineri töövahendite hulka kuuluvad tavaliselt mitmesugused kujundusprogrammid, aga kuna tihti tuleb veebi välimust kohendada ka levinud sisuhaldusplatvormide jaoks, siis HTML-i, CSS-i ja mõne levinud programmeerimiskeele tundmine ei jookse ka mööda külgi maha.
Webmaster – ajalooliselt on see spetsialist tähendanud pea kõike, mis veebiga seotud alates veebi arendamisest ja serveri seadistamisest kuni sisu ja piltide lisamiseni. Mõne pisema veebiarendusfirma puhul ongi veel olemas selliseid kõik-ühes spetsialiste, kuid suuremate veebisaitide haldajad ehk webmasterid tegelevad kitsamate ülesannetega. tavaliselt haldavad nad juba valmis tehtud veebilehte või osalevad selle uuendamisel, paigaldavad turvauuendusi, abistavad kasutajaid sisu sisestamisel, teevad pisemaid muudatusi, mida kasuajad vajavad, administreerivad kasutajakontosid, ligipääsuõigusi ja andmebaase.
Süsteemiadministraator (sysadmin) – spetsialist, kes tegeleb veebiserveri ja andmebaasidega. Üsna tihti on see spetsialist olemas veebiteenuseid pakkuvas majutusettevõttes, aga kui firma haldab ise ka oma veebi riistvaralist poolt, siis võib sellist spetsialisti eraldi vaja olla. Enamasti kasutatakse siis juba keerulisemaid serverilahendusi lisaks kodulehele, näiteks e-poodi, suure koormusega palju külastatavaid portaale või spetsiaalsete tarkvaralahendustega e-äri. Sysadmin tegeleb serveri sujuva töö korraldamise ja seadistamisega ning haldab ka andmebaase. Tema ülesandeks on ka varundus, vajadusel riistvara uuendamine või pilveteenuse tellimine ning tarkvarauuendused.
Testija – üsna oluline spetsialist, kes testib ja kontrollib arendajate tehtud töö kvaliteeti. Testija võib mõnikord vajada ka programmeerimisoskusi, et testimistarkvara kohendada konkreetse lahenduse testimiseks. Testijalt nõutakse analüütilist mõtlemist, et ta suudaks läbi näha nii erinevad tüüpolukorrad kui eriolukorrad, teaks ette sööta andmeid, mis panevad süsteemi proovile ja lõpuks ka tulemustest aruande koostama, et arendajad teaksid, mida muuta vaja.
