Kahetuhandendate alguses oli Eestis just “tiiger hüppama hakanud” ning arvutid jõudnud kõigisse koolidesse. Maapoisina käis Mathias Mõttus läheduses asuva väikelinna kooli, iga päev 10 km bussiga. Kuna bussigraafikud olid sellised, et pärast koolipäeva tuli vähemalt kaks tundi aega veeta enne kojusõitu, avastaski ta end mingil hetkel olukorrast, kus Postimehed ja Miki Hiired olid kõik läbi loetud ning tõmbas arvuti poole. Raamatukokku tekkinud “avaliku interneti punktis”, kus ühtki mängu ei tohtinud olla, tekkiski huvi veebilehti tegema hakata.
Nii sai hoo sisse praegu Roosavaarikas.ee veebiarenduse firmat juhtiva Mathias Mõttuse tee veebimaailma, mida ei takistanud tol ajal veel väga lapsekingades sotsiaalmeedia – hoopis väljakutsuvam oli endast kasvõi mõne foto avalikku Internetti riputamine ja kõik, mis selle taga peitus ehk HTML-is veebilehe tegemine.
“Tegelesin seal arvutis siis eelkõige kirjade kirjutamisega, kuid juhtusin ka erinevaid veebisaite sirvima,” meenutab ta ise neid kaugeid aegu, “hakkas tekkima mõte – mis siis, kui ühel heal päeval oskaksin ise veebilehe luua?”
Nii prooviski ta tol ajal kirjasõbra soovitusel Matmice.com keskkonda, mille abil sai valmis teha oma esimese “kodulehe” – seal oli kaks lauset teksti ja palju vilkuvaid Pokemoni ikoone, kuid võis juba rahule jääda – algus oli tehtud.
Esimene kokkupuude koodikirjutamisega
Sõbra sünnipäeval nägi Mathias Mõttus, kuidas see kõik käib: tavalises tekstiredaktoris Notepad, mis oli igas PC-arvutis, sai kirjutada lihtsa koodi ning veebilehitsejaga avades ilmus ekraanile hoopis midagi muud.
“See oli minu jaoks täielik müsteerium,” meenutab veebiarendaja, “kuidas saab näiteks HEX-värvikoodi kirjutada Notepadi ning siis HTML-failina seda brauseris vaadates reaalselt mingi kastikese taustavärv muutub?”
Pärast seda müsteeriumi läks mõni aeg ja tulevane veebiarendaja hakkas ise guugeldama ja asja lähemalt uurima.
Kõigepealt sattus ette w3schoolsi materjal, mille abil ta veel tänagi õpilasi õpetab. CSSi ehk veebi kujundusstiilide juurde Mathias tol ajal ei jõudnudki, pigem sai kasutatud ainult “puhast” HTML tabeliformaati ning vabavaralises pildiredaktoris GIMP võis täitsa tasuta teha pilditöötlust (nagu ka ühel esimesel firmalehel 777elekter näha sai).
Kuid veel üks sõber oli juba tase kõrgemale jõudnud. Tema lõpetas Tartu Kutsehariduskeskuse ja näitas, mida suudab HTML lehel vingemalt teha CSS-i kasutades.
Seepeale otsustas ka Mathias tasapisi selle ära õppida: nüüd ei olnud enam vaja võtta ette kujundusmaterjali ja seda nullist kirjutama hakata, vaid sai võtta HTML+CSS template‘e ehk valmis põhjasid ning neid muuta vastavalt vajadusele, õppides nii ka koodi lugema.
Kastist välja
“Mäletan, et mu maailma muutsid täielikult sellised lihtsad asjad nagu position: absolute ja z-index, mis tol ajal võimaldasid järsku “kastist välja” asju luua,” meenutab Mathias.
Kuna kohe algusest oli plaan kõike legaalselt ja ausalt ajada, siis 18-aastaseks saades registreeris ta end FIE-ks, makstes vajaliku 26 eurot riigilõivu ja kuna kool veel käis, oli sellisel kujul ettevõtlus väga soodne ja mugav, maksukoormus samuti väga madal.
FIE-na sai valmis mitmeid veebilehti, nagu näiteks Fasters kiirtoidurestorani esimese 10 tegutsemisaasta jooksul nende neli erinevat veebi, OÜ-ni jõuti pärast abielludes ning perefirmas ühendati jõud.
Kunst ja kood koos
Kogu brändiloome lugu on olnud Mathiase ja Ireni jaoks huvitav – kui Mathias on hästi praktiline ja lihtne inimene, siis abikaasa on loov kunstnikuhing.
“Kuna tutvusime noortelaagritele videosid luues, on multimeedia-alased oskused ja loovus meid saatnud pidevalt,” meenutab Mathias, “me ei mõelnud üle, vaid mõtlesime hästi lihtsustatult – oli tarvis firmanime, mõtlesin ühe õhtuga välja midagi piisavalt jaburat ja unikaalselt, mis võiks kunagi hakata oma elu elama ja jääks vähemasti meelde, kui keegi seda kuuleb. Ma kujutasin ette valget kaubikut, millel on suur roosa vaarikas peal – kaubikut pole meil siiani, aga Roosa Vaarikas jääb kindlasti paremini meelde kui Mathias web solutions või mingi muu inglise keelest tuletatud nimi, mille variatsioonid on konkurendid juba endale krabanud.”
Roosa Vaarika esimene suurem töö
Esimene suurem veeb OÜ-l oli sedavõrd lihtne, et tegelikult ei olnudki sellega muud muret kui otsast lõpuni “ülesande ära lahendamine”.
Loomulikult tuli sel ajal veebilehte ka veebitegijal endal edasi haldama jääda, sest mingit sisuhaldust veel polnud – igasugune pilt ja tekst tuli HTML koodis õigete tagide vahele pista.
Küll aga mäletab ta hästi järgmist projekti, mille koos sõbraga ette võeti: kiirtoidurestoran Fasters oli avanud uksed ning nüüd tuli luua leht, mis polnud enam pelgalt visiitkaart, vaid selle interaktiivsus ja selgus (näiteks menüü kuvamine) olid otsese ärilise tähtsusega.
“Mainisin, et sel ajal oli üks minu suuremaid avastusi position:absolute, mis loomulikult tekitas koodis probleeme ja kuigi responsive veebidisain polnud siis veel otseselt teema, olid inimeste arvutimonitorid ometi erinevate suurustega,” meenutab veebiarendaja esimest suurt kujundusprobleemi, “sisuhaldus pidevalt muutuva ja disaineri sisendi põhjal tulnud layouti näol oli samuti suur väljakutse – mul ei unune iial vana-aasta õhtu, mil kroonid läksid eurodeks ning ma veetsin kogu keskköö kroonides olnud hindu käsitsi eurodeks muutes.”
Eduelamus raha teenides – pigem oli see nagu preemia
Mathias meenutab, et ta pole kunagi töötanud otseselt raha pärast, vaid püüdleb maksimaalselt hea tulemuse poole ning võiduhetked, -rõõmu ning täieliku eduemotsiooni on pakkunud pigem tellija ning tema veebilehe kasutajate rahulolu, samuti tehtud tööle tagasivaatamisest ja analüüsist tekkinud rahulolu. Raha tuleb ja raha läheb, aga need eduhetked motiveerivad ettevõtet tänaseni.
Koos abikaasaga meeldib neile olla põhitöökohtadel hoopis mujal, kust tuleb põhisissetulek ning ettevõtlusest on saanud hobi – siis ei teki loomekriisi, mis ainult enda ettevõttega toimetamisel võiks selles valdkonnas tekkida.
“Meile mõlemale meeldib olla osa kollektiivist ja me ei soovi tingimata väga paljude inimeste elude juhtimise eest vastutada,” lisab Mathias, “ma ise olen kohati liigagi kohusetundlik – minus ei ole seda ärimehe materjali, ma ei suudaks ilmselt täna veel töötajat vallandada.”
Niipea, kui tekivad töötajad, kel on püsiv hea palk, hüved ja kontor ning sellest tulenevalt pideva töömahu vajadus, kasvavad ka hüppeliselt kulud. Samas on põnev mõelda, et see kasv on kunagi ehk ees.
Õpetamise kogemus: ise kasvatab konkurente
Mathias tegutseb veel ka veebikoolitajana ja õpetamise kogemus on tema sõnul väga head tunnet tekitav, ehkki ise tunnistab ta, et paneb sellega end esiteks pidevalt olukorda, kus tekitab üsna kitsale turule juurde konkurente (ja tehes seda täie tõsidusega, andes kõike edasi nii hästi ja nii lihtsustatult, kui võimalik). 21 tunniga saab kätte selle, mida ta ise on omandanud kümme aastat (10 000 tundi) – see on ühelt poolt pluss ja teiselt poolt miinus.
“Ma tean, et sama kiiresti, kui need teadmised tekivad, need ka hääbuvad – tehnoloogiad muutuvad väga kiiresti ja kellel sihitud konkreetset huvi ei teki ja kes kohe edasi ei arenda või ei õpi, see kaotab hiljemalt aastaga selle kõik, jääb vaid tore emotsioon ja eduelamus kursusest,” hoiatab ta. Ometi on ca kümmekond õpilast kursuselt samasse valdkonda konkurentideks tulnud. Nelimeedia ja Veebikuningas on vaid mõned näited neist.
Milline on hea klient?
Hea klient on see, kellel leidub piisavalt kõnetav ja selge visioon, et ta oskaks veebiarenduspartneri panust hinnata, et ta näeks selle ärilist kasu ja oskaks selle eest tänulik olla, selgitab Mathias. Hea klient ei ole ka veebiarendaja seisukohast liiga ülekontrolliv ja üleliia koonerdav – hea klient usaldab ja on samas valmis kaasa rääkima. Ta mõistab ka seda, et veebileht ja e-pood on äri tööriistad, millega tuleb igapäevaselt edasi toimetada, mitte asjad, mille arendaja üks kord ja igaveseks valmis meisterdab.
“Meil on täna ca 50+ head klienti,” räägib Roosa Vaarikas OÜ juht, “nad on oma veebi hooldamise igapäevaselt meie hoolde usaldanud ning kokku on olnud sadakond head klienti, kellega koostööd tehtud. Halbu kliente tegelikult ei olegi, küll aga on olnud mõned sisesegased ja mõned rööprähklevad kliendid, kellega oleme sõbralikult laiali läinud.”
Veebimajutuse juurde jõuti sõbraliku ja kiire klienditeeninduse tõttu – alustava veebimeistrina oli väga oluline teada, et on olemas partner, kes vastab kirjadele kiirelt, on nõus ka paar rida logist veapõhjust vaatama ja lahendust pakkuma.
“Mitmed kliendid olid erinevate teenusepakkujate juures ja nägin kontrasti,” räägib Mathias, “tundsin, et Veebimajutus tegi minu heaks “lisamiili” ning nüüdseks olen juba seitse aastat esimese valikuna eelistanud just Veebimajutust – mitte kunagi ei ole pidanud pettuma.”
Tuleviku suhtes tundub Mathiasele, et nad on nüüd leidnud üsna omad liistud, kuid loorberitele ei saa ja ei tohi puhkama jääda. Tuleb jälgida edasisi arenguid esmalt WordPressi turuosa suhtes, siis pagebuilderite trendide suhtes. Firma enda tehtud on annetus- ja makselahendus, mille raames suheldakse partner Montonioga. Aeg-ajalt tekib võimalusi siseneda välisturule mõne veebi või väiksema e-poega. Tehisaru tulek tähendab aga veebiarendaja jaoks veidi rohkem integratsioone (automaat-tõlkimine, spetsiaalsed koodijupid), kuid pigem on suund jätkuvalt veebide lihtsustamisele ning järjest enam kiiruste optimeerimisele.
