Veebimajutus.ee blogi

Kuidas 2021. aastal SEO-ga mitte eksida?

Google’i algoritmide värskendused ja muudatused teevad trendidega kaasas käimise üsna aeganõudvaks. Kas SEO optimeerimine on üldse suurt pingutust väärt? Kas orgaanilisse liiklusesse on mõtet veel investeerida või on SEO juba surnud? Need on küsimused, millega seisavad igapäevaselt silmitsi nii digiturundajad kui ka ettevõtjad. Sellest rääkisid lähemalt Ruslan Gogin LeadHack Agentuurist ja Raido Tamar SEO Partnerist Veebimajutus.ee hommikuseminaril.

Ekspertide dialoogi põhjal valmis ka see artikkel, kust leiab parimad mõtted, mida Eesti SEO asjatundjad seminaril omavahel vahetasid. Suuremat tähelepanu pöörati just Eesti kohalikule turule suunatud SEO-le ehk otsimootori jaoks kodulehe optimeerimisele.

Kliendikesksus või SEO: kumb on tähtsam?

Kuigi see võib tunduda igipõline küsimus, siis sellele on digiturundaja ja Leadhack agentuuri partneri Ruslan Gogini sõnul lihtne vastus – tähtsam on muidugi kliendikesksus.

Mis aga on kliendikesksus?

See on äristrateegia, mille igas etapis on alati keskmes klient.

Võtame näiteks Swedbanki. Kui vaadata nende veebi avalehte, siis müüvad nad rohkem teenust. Heidame siia kõrvale pilgu näiteks Ameerika TD Banki kodulehele. Nende fookus on panga sihtrühma probleemidel, soovidel ja unistustel. Nad tahavad päriselt oma klienti aidata.

See on vaid üks erineva lähenemise näidetest.

Mida rohkem müüa väärtust, seda vähem peab tegelikult müüma ja seda rohkem tahavad inimesed ise sinu käest osta. Võidab see, kes näitab, et tema jaoks on klient olulisem ja kes suudab luua kliendile rohkem väärtust. “Ära müü jalgratast, vaid seda, mida selle jalgrattaga teha saab,” soovitab Gogin.

Gogini arvates ei tähenda see, et SEO tuleks seejuures unustada. SEOd saab väga hästi teha ka kliendikeskselt. Kõige olulisem on selgeks saada, miks klient üldse tuleb veebilehele, mida ta otsib ja millist probleemi tahab lahendada.

SEO värsked suunad sel aastal

SEO eksperdi Ruslan Gogini sõnul ei saa ka 2021. aastal üle ega ümber kodulehe laadimiskiirusest. Siinkohal soovitab ta WordPressi blogidele või väiksematele teenusepakkujatele kasutada veebilehtede kiiremaks laadimiseks tööriista AMP.

Teiseks peab Google oluliseks, kui kiiresti kasutaja suhtleb lehega.

Ruslan Gogin.

Oluline on silmas pidada ka lehe visuaalset stabiilsust – see ei tohi klõpsates ega kerides „hüpata“. Kõik ebastabiilsed elemendid mõjuvad nii SEOle kui kasutajakogemusele halvasti.

SEO on pidevas muutumises. Ei piisa ainult kord kunagi selgeks tehtud reeglitest. Oluline on ise palju katsetada ja jälgida. Siiski kehtivad alati klassikalised faktorid, mis ei kao kuskile: viited teistelt veebilehtedelt, hea kliendikeskne struktureeritud sisu ja veebilehe läbimõeldud struktuur. Nende faktorite ümber tuleks ehitada kogu oma SEO strateegia.

E-poe SEO 2021 – mis on hetkel oluline?

Raido Tamari sõnul on e-poodide optimeerimine tihtipeale oluliselt keerulisem ainult teenust pakkuvate ettevõtete kodulehtedega võrreldes. See pole muutunud ka sel aastal.

E-poodide optimeerimise aluseks on läbimõeldud struktuur ja sobivate märksõnade kasutus.

Raido Tamar.

Kui e-poe kategooria nimetuseks on kodulehel näiteks välimööbel, aga tegelikult otsitakse Internetist mitukümmend korda rohkem märksõnaga aiamööbel, siis tuleb see ära muuta, kuna veebilehed, mille kategooria nimetuseks on aiamööbel, vastavad palju paremini Google’is tulemusi reastava algoritmi tulemustele ja saavutavad aiamööbli otsingus kõrgema positsiooni.

Kui aga pakkuda tootekategoorias küll ainult aiamööblit, aga nimetada see lihtsal märksõnaga mööbel? Sel juhul toimub aga Google’is konkureerimine juba väga üldise mööbliotsingu osas, mille puhul ei ole üldse kindel, kas inimesed soovivad näha ainult aiamööblit.

2021. aastal on endiselt kriitiline ka see, kui palju erinevad veebilehed viitavad e-poe domeeni suunas ja eriti just see, kui paljudele erinevatele leheosadele viidatakse peale esilehe.

Kriitiliselt tuleb üle vaadata, et kodulehel oleks valdkonna kohta relevantset ja unikaalset sisu, mis toetaks SEO tegevusi ja eesmärke. Arvestada tuleb kindlasti, et kvaliteetne sisu on oluline ka kasutajate jaoks ja seda ei tule kirjutada ainult otsingumootoritele.

E-poe puhul on kriitiline, et sisu oleks lisatud lehtedele, millega soovitakse paremini Google’is nähtav olla. Ainult blogipostituste kirjutamine ei ole veel e-poe optimeerimine.

Sisu optimeerimine peab olema läbi mõeldud nii kategooriate, sisulehtede kui toodete lehtedel.

E-poodide optimeerimisel otsingumootorile tuleb arvestada rohkem ka structured data võimalusi. Veel on raske kindlalt hinnata ja prognoosida, palju või kui kauaks mõjutavad struktureeritud andmed Google’i algoritmis tulemusi. Kindlasti tasuks aga antud võimalusi testida või tähelepanelikumalt jälgida selle üldist kasutust.

E-poodide optimeerimise osas andis Raido Tamar põhjalikumalt nõu ka e-kaubanduse kasutajakogemuse konverentsil, mille käigus ta analüüsis erinevaid Eesti e-poode.

Kus alustada SEO tegevustega?

Raido Tamar soovitab SEO tööde alustamisel esiteks aru saada, mida inimesed optimeeritavas valdkonnas otsivad. Kas näiteks õue paigutatava mööbli otsimisel kasutavad potentsiaalsed kliendid otsinguks märksõna õuemööbel, aiamööbel, suvemööbel, välismööbel või midagi muud?

Kaardistada tuleb esiteks vajalikud märksõnad. Alustada võib kasvõi valdkonda guugeldades ning uurides, kuidas ja millist sõnastust kasutavad konkurendid.

Valdkonna märksõnade ehk otsingute tuvastamiseks soovitatakse kasutada tööriistasid, mis aitavad need otsingud tuvastada ning kuvada, kui palju antud otsinguid tehakse. Tööriistade puhul on soovitatav kaaluda kindlasti KWfinder.com ja Ahrefs.com tööriistade kasutamist. Viimasega saab kergelt tuvastada, milliste märksõnadega on teie valitud konkurent juba Google’is nähtav ning kui palju antud märksõnadega otsitakse.

Otsingumootoritele optimeerimiseks on oluline leida endale sobivad tööriistad lisaks märksõnade analüüsi tegemisele. Esimesena soovitaksin alustada sellest, kas lehega on seotud Google Search Console’i konto. Kui ei ole, siis tuleks see esimesel võimalusel paigaldada. Google Search Console (lühidalt GSC) aitab lisaks tehnilistele probleemidele saada ka ülevaadet sellest, mis märksõnadega lehele jõutakse ja millised on lehe positsioonid otsingumootoritels.

Google Search Console võib olla otsinguandmete kullaauk, kus saab vastused küsimustele, kui palju teie lehte vastavas otsingus näidati, millal vastavat otsingut tehti rohkem ja millal vähem, kas otsingu märksõnadel on seeläbi hooajalisus ja kas seda informatsiooni annab ära kasutada muudes turundustegevustes? Palju teie pealkirjadele klikitakse rohkem ja miks? Millised SEO tegevused on aidanud lehe positsioone tõsta?

Kergemad SEO võidud on võimalik näiteks saavutada GSC abil järgi vaadates, milliste märksõnadega olete oma veebiga 5.-15. positsioonil. Tihtipeale saab juba väiksemate muudatustega või uute viidete ehk väliste linkidega tõsta oluliselt olemasolevaid positsioone, mis võib võrduda ka mitmekümneprotsendise antud otsingutes külastatavuse tõusuga. Võrdluseks näiteks Google’i otsingutulemuse kuuendalt lehelt kolmandale lehele optimeerimine ei too eriti olulist kasvu külastuses. Otsijad klikivad harva otsingutulemustele, mis asuvad esimesest otsingutulemusest kaugemal.

SEO teenusepakkuja – keda valida?

Mis defineerib head SEOga tegelevat ettevõtet ja kuidas hinnata tema tööd? See pole alati lihtne ülesanne.

Gogini sõnul on üks olulisemaid faktoreid agentuuri või spetsialisti valimisel läbipaistvus: “Kui koostöö alguses tegeletakse rohkem tehnilise poolega, siis alates teisest kuust on SEO väga läbipaistev ja mõõdetav.”

SEO spetsialisti või agentuuri valides tuleb küsida, kas agentuur teeb kord kuus kokkusaamisi ja annab ülevaate tehtud töödest. See on kõige olulisem. Teenusepakkujad peaksid kliendile raporteerima – mida, kui palju ja miks tehti ja mis on selle tulemus.

Kuidas linke saada?

Raido Tamari kogemus näitab, et välised viited ehk lingid on endiselt SEO jaoks üks peamisi positiivseid faktoreid. Eriti just Eestis ei too kvaliteetne sisu ega hästi loodud veebileht iseenesest linke ehk teised lehed ei viita kodulehele niisama. Olemas on küll erandeid, aga üldiselt on SEO töödeks eduka nn lingiprofiili (viitavate linkide üldine loomulik olemus) taga läbimõeldud töö või turundus laiemalt.

Kogus ei võrdu alati autoriteetsusega ehk rohkem erinevaid viitavaid domeene ei võrdu ilmtingimata suurema kasuga, võrreldes kvaliteetsete ja relevantsete viidetega. SEO jaoks on erinevatel viidetel ka väga erinev väärtus. Viited Tartu Ülikooli lehelt või Delfi uudisteportaalist on palju autoriteetsemad kui näiteks vähetuntud blogija või infokataloogi domeenilt. Tartu Ülikooli leht ja Delfi portaal on omakorda palju viidatud ehk seeläbi autoriteetsed Google’i ja teiste otsingumootorite jaoks. Seeläbi “usaldab” Google rohkelt viidatud lehte palju enam ja annab lehele autoriteetsust edasi, sest teised veebid peavad viidatud lehte usaldama, kui selle suunas ise viitavad.

Eriti väärtuslikud on autoriteetsed valdkonnalehed. Kui tegutsete kinnisvara valdkonnas, siis autoriteetsed City24, Kinnisvara24 jt veebid on nii autoriteetsed kui ka valdkonnas relevantsed.

Läbi tuleb mõelda, kuhu viidatakse. Kas ainult esilehele või sügavamalt erinevatele teenuste lehtedele, optimeeritavale sisule, kategooriatele või teistele SEO eesmärkide täitmiseks tähtsatele URL-idele?

Alustada tasub sellest, et mõista võimalusi turul ja kindlaks teha, millised lehed viitavad konkurentidele. Konkurentide linke saab analüüsida ja domeenide väärtust hinnata erinevate tööriistadega. Eesti domeenide analüüsiks on Raido aastaid testinud erinevaid vahendeid ning järjepidevalt on kõige paremini andmeid tuvastanud Ahrefs.com.

Välised viited on olnud Google’i otsingutulemusi reastavas algoritmis peamised faktorid juba ligi paarkümmend aastat. Võib julgelt oletada, et see on nii veel aastaid. Seega lingid on pikaajaline SEO investeering.

Veebilehe kiirus – kui tähtis see ikkagi on?

Ruslan Gogini sõnul ei tohiks juba kasutajakogemuse kontekstis lehe kiirust alahinnata. Näiteks kui leht ei lae korralikult ära, läheb inimene tagasi teistele tulemustele klikkima. 

Siinkohal soovitab Gogin vaadata, mis toimub konkurentidega. Laadimiskiirus peaks olema teistega enam-vähem sarnane. Aeglane kiirus on halb märk nii Google´ile kui kasutajakogemusele. 

Gogin lisab, et veebilehe laadimiskiirusega on seotud ka Google´i uus algoritm first input delay. See tähendab, et Google mõõdab, kui kiiresti kasutaja reageerib lehel – millal ta teeb esimese kliki või scroll´i ning vastavalt sellele reastab lehe otsingutulemustes. Ta soovitab, et leht võiks olla algusest peale tehniliselt korras ja kiire. Eriti siis, kui on soov laieneda Eestist kaugemale – tehniliselt katkise lehega on see palju kulukam.

Sisu või tehniline SEO?

Ruslan Gogini arvates peaks iga märksõna jaoks tekitama korraliku ja mahuka sisu. Mõistlik oleks kirjutada vähemalt kolm lehekülge sisu iga olulise märksõna jaoks. Seejuures tuleks kindlasti keskenduda kliendile. “Ärge kirjutage endast ega enda toodetest, vaid sellest, mida kasutaja sellest saab ja mis muresid see tema jaoks lahendab. See on mahukas ja aeganõudev töö, aga tasub ära. Kui mitte kohe, siis aastate pärast,” selgitab Gogin. 

Me peame aru saama, mida inimesed otsivad ja miks nad otsivad. Ja siis aitama neid sisuga, mis pakub vastuseid. 

Tehniline SEO

Raido Tamari arvates on veebilehtede tehnilist SEO-d vähemalt korra vaja põhjalikumalt analüüsida. Suurel osal väheste funktsioonidega veebidel ei ole tehnilise SEO-ga suure tõenäosusega ka suuremaid probleeme. Tihti aitab kiiremast konsultatsioonist või kiiranalüüsist, mille järel saab juba tehnilise SEO probleemid kas ise või koos arendajaga lahendada.

Lehtedel, millel on palju funktsioone või kui tegemist on suuremamahuliste veebidega, on tihti ka rohkem SEO probleeme, näiteks e-poed, uudisteportaalid, mitmekeelsed lehed jne. Selliste projektide puhul võib tehnilise SEO analüüsiks kuluda mitu päeva.

Tehniline SEO hõlmab väga laia valdkonda. Alates sellest, kas Google’i jaoks lehelt andmeid koguv Googlebot saab lehe koodist piisavalt hästi aru kuni selleni, kas e-poe mitu sama alakategooriat on erinevate URL-idega põhikategooriate all ehk siis konkureerivad Google’is üksteisega. Lihtsalt öeldes tähendab see, et Google ja teised otsingumootorid peavad saama veebilehest õigesti aru.

Tihedamini esinevad veebilehtedel tehnilise SEO osas probleemid leheosade erinevate keeltega, title tag’ide kuvamise, katkiste URL-ide ehk veebiaadresside, piltide optimeerimise, indekseerimise reguleerimise, mobiili kasutatavuse vigade, JavaScript’i crawl´imise, duplikaatsisuga jne. Iseseisvalt tehnilise SEO-ga alustades on võimalik kasutada tööriistasid, mis teevad veebilehe nn tehnilise SEO tervise osas korraliku ülevaate. Paraku ei tuvasta need tööriistad tihtipeale kõiki probleeme ning ei mõista lehe optimeerimise prioriteete.

Tehnilise SEO analüüsiks tasub alustada oma veebilehe Google Search Console’i konto läbivaatamisest. Võimalust teostada automaatne lehe audit ehk analüüs, pakub Ahrefs.com’i tööriist Site Audit. Iseseisvamaks manuaalselt analüüsiks pakub palju võimalusi Screaming Frog tööriist:

Tõmbame otsad kokku: kas SEOsse tasub investeerida?

Kindlasti tasub SEO-sse investeerida! Orgaaniline liiklus ei näita veel hääbumise märke. SEOsse investeerimine annab pikaajalise ja usaldusväärse liikluse, mis toob müüke ja püsikliente. See investeering on väärt igat senti.

Kui inimesed vajavad sinu tooteid või teenused, siis on Google just see koht, kust nad otsima hakkavad. Et olla otsingutulemuste nimekirja tipus, tuleb luua palju väärt sisu ja pidevalt optimeerida kodulehte vastavaks otsimootori uuenevatele algoritmidele. Isegi siis, kui vahel tundub see lõputu võitlus ja ümbertegemine. Maailm muutub ning ükski SEO tehnika pole enam kivisse raiutud.

Artikkel ilmus algselt Veebimajutus.ee blogis.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.