Viimased koroona-aastad on tõmmanud digimaailma uue hooga käima, kuid nüüd hakkab seda natuke rahustama vaikselt jahenev majandus. Kas tehisintellekt toob uue hingamise ja mida meil on oodata alanud aasta veebitrendidest, sellest annab ülevaate Silver Sikk agentuurist Redwall.
Kui vaba ja odavat raha liigub vähem, siis hakkavad idufirmad ja IT-ettevõtted kulusid kokku tõmbama. Kuid just nende kulul elab ka kogu digidisaini valdkond. Kindlasti mõjutab see veebitrende, aga mis suunas ja kui palju? Esimesed märgid juba näitavadki, mis meid võib ees oodata.
Kuigi kirjutatakse, et pandeemia-aegne ebakindlus tõi kodustöötamise revolutsiooni ja ehkki nüüd on võimalus kõike taas kontorist teha, on uus ebakindlus – Ukraina sõda meid jälle mõjutamas ja tööd ümber korraldamas, ehkki mitte enam nii palju. Eemalt töötamise trend jätkub.
Lisaks edusammudele tuumasünteesis ja kosmose avastamise vallas oli möödunud aastal mitmeid põnevaid sündmusi, mis ka veebitrende otseselt mõjutavad. Üks selliseid on kindlasti tehisintellekti võidukäik. Kuidas see meid mõjutab, seda vaatamegi lähemalt.
Kas tehisintellekt võtab suure osa töökohti ära?
tegelikult on tehisintellekt juba paljudes valdkondades kohal, eriti aga disainis. Kõik me saame kasutada juba päris usaldusväärseid teenuseid nagu DALL·E, Midjourney, Stable Diffusion jne. Need oskavad vaid etteöeldud lause põhjal luua kümneid erinevaid pildivariante. Küsimus on pigem selles, kas me oskame oma küsimusega piisavalt hästi kirjeldada, mida saada tahame.
Kuid ka selles osas on äsja välja tulnud väga tõhus abimees. Vestlusrobot ChatGPT aitab luua põhjalikke kirjeldusi mistahes teemal nii eesti, võro kui setu keeles! DALL·E või Artbreeder võib ise kritseldatud lihtsa visandi põhjal juba ilusama pildi maalida. Vajuta vaid päästvat “Genereeri” nuppu!
Seega pole enam küsimust, kui mõnest pildipangast sobivat modelli ei leia – selleks peab oskama küsida ja õige pilt genereeritakse masina poolt.
Kui aga vaja kiirelt kasutajaliidest prototüüpida, teeb Uizard sketšist kiirelt trendika UI ehk kasutajaliidese. Seegi hoiab meeletult tööaega kokku.
Lisaks on praegu olemas palju video- ja heligeneraatoreid, aina suurem osa Spotifyst ja YouTube’ist hakkabki täituma masinate loominguga.
Mida disainer tehisintellekti ajastul peale hakkab?
Mida siis disaineri edaspidi tegema hakkavad, kui masinalt võib hakata kujundusi tellima, küsitakse aina sagedamini. Kas töö saabki otsa?
Kindlasti ei kao disainerid kuhugi, vaid töö olemus võib hakata muutuma. Peagi saab tuimema ja igavama, kuid mõnikord ka loomingulisema töö tegemise jätta masinate hooleks. Inimesel võib minna stiili- ja kompositsiooni-variatsioonidee loomiseks pikki tune või päevi, aga robot genereerib kõik need variandid sekunditega ja siis jääb inimesele vaid valimise vaev kümnete kaupa loodud lahenduste hulgast.
Siiski pole masina loodu alati kuld, mis hiilgab. Näiteks Midjourney võib tõesti teha isegi veebidisaini, aga tulemuseks on tihti üsna pinnapealne absurd.
Midjourney tegelebki pigem rohkem välise stiili, kui sisulise disainiga. Aga see kõik areneb praegu meeletu kiirusega ning mõne päeva või nädala pärast võib olla tulemus hoopis teine ja hoopis parem.
Iseenesest poleks ju probleemiks kasutajaliidese loomiseks vajalikud tajupsühholoogia fenomenid tehisintellektile selgeks teha. Kasutaja eesmärgid, infoarhitektuur ja muud sellised üldisemad küsimused on aga masinale veidi keerulisem aru saada. Põhimõtteliselt pole aga seegi midagi ületamatut, kui on piisavalt algandmeid ja ühendusi, mis enne paika sätitud.
Aktsiatega saab ju AI vabalt kaubeldud, miks mitte siis üsna korduvate mustritega kasutajaliidese disain niiväga teisiti on?
Veebilehe või äpi loomine ainult masina poolt pole veel võimalik, kuid on umbes vast 5-10 aasta pärast võimalik.
Adobe InDesignis saab näiteks juba praegu kasutada tehisintellekti, mis tekstistiile rakendab. Tõsi, hetkel on see veel väga toores, aga olemas.
Mis siis jääb edaspidi inimese rolliks?
Meile jääb siiski ka tegevust veel küllaga. Põhiliselt on see ülesande formuleerimine, valikute tegemine, jälgimine. Praegu suudab masin veel vaid tohutu infohulga pealt midagi kokku panna, aga kui algoritmid veelgi intelligentsemaks ja loogilisemaks lähevad, pole pääsu ka järgmise osa üldisemate tööde masinale usaldamisest.
Algoritmist saab uus kasutaja
Kasutajakogemuse disaini tehakse kasutajate heaolu nimel, et veebi oleks mugavam ja lihtsam kasutada. Kuid siingi saab töid optimeerida ja rakendada tehisintellekti disainis. Robot, mis oskab olla kasutajana üsna inimesesarnane, saab ju olla mudeliks ja uurimisobjektiks kasutajakogemuse lahenduse loomisel.
Nii saabki lõpuks tervest protsessist inimese välja jätta, kui sisend tuleb juba turundusandmetest, analüütikast ja mujalt. Seega on olemas justkui paralleelmaailm, kus virtuaalsed suunamudijad käivad roboti loodud metaversumites lõputult ringi ja tuulutavad NFT-kaubamajades oma krüpto-rahakotte.
Päris ettevõtted, mis seda kõike jooksutavad, ongi loonud oma virtuaalmaailma, kus kenasid käibe- ja kasuminumbrid on ilusad ning isegi maksuraha laekub. Seega võiks ju virtuaalmaailm niimoodi päris-inimeste elukeskkonda ja tervishoidu üleval pidada?
Disainida võiks kasutajaliideseid ka algoritmide treenimiseks, et masinad õpiksid ja hiljem teeksid inimeste eest kõik valikud tegevused sujuvalt ära. Omal veidral moel oleks muidugi loogiline ja eks seda pisut on alati tehtud, aga siiski kipub see liiga ulmevaldkonda triivima.
Tagasi maa peale tulles võiks hoopis rääkida visuaalsetest trendidest, mis meid sel aastal tabavad ja mis pole masinate loodud.
Ikka veel õhatakse nostalgiliselt millenniumivahetuse aegu
See kaduvväike osake inimkonnast, kes teadlikult trende järgivad, on oma nostalgiatuuridega jõudnud praegu aastatuhandevahetuse aega. Just siis, 1990ndate lõpus, läks internet hoogsamalt käima ning vaatamata tehnoloogia lubas kohmakalt pilti hallis brauseriraamis piksliruudulisena näidata, kihutas arendajate mõte juba ulmelistes andmemaailmades.
Tollane üsnagi hall ja koledavõitu stiil on nüüd mingil määral tagasi hiilinud, kohtudes siidiste voolavate tekstuuridega.
Juba mitu aastat kohal olnud metallik- ja hologrammitekstuur on teisenenud seekord pärljaks ja piimjaks plastiks. Klaasmorfism on endiselt väga kuum stiilitrend.
Sajandivahetusega seostuvad meil ka kiiksuga loaderid, animeeritud pildid ehk GIF-id ja stiliseeritud kursorid ning muidugi ka Error 404 (Page Not Found ehk “lehekülge ei leitud”) lehed. Nullindatest on tulnud veel erinevad efektid ja animatsioonid, mis kodulehele tehtud lihtsalt lõbu pärast.
Veeb ei ole ja ei peagi olema enam tõsine ja asjalik, mängulisust ja huumorit on üha rohkem.
Kõik liigub ja triivib ehk animatsioon ja 3D on moes
Nagu eelmistelgi aastatel, on mõlemat nähtust kujunduses aina rohkem märgata. Mõtestatud ruumilist disaini on nüüd lihtsam teha kui kunagi varem, see on paremini optimeeritum, et erinevates seadmetes sujuvalt jookseks.
Disainerid ja arendajad võivad meelde jätta, et Lottie kõrval veebianimatsioonide tegemiseks nüüd väidetavalt veel parem tööriist – Rive.
Foto asemel illustratsioon
Corporate memphis ehk minimalistlik kahemõõtmeline illustratsioon on endiselt tegija, aga pole enam nii valdav, kui mõned aastad tagasi. Samas on see kujundus jõudsalt ka kolmemõõtmelisse maailma laienenud. 3D ongi hetkel domineerivam. Sageli on illustratsioon animeeritud, seotud lehe kerimisega brauseris üles-alla või vasakule-paremale.
Minimalistliku või isegi lapseliku kolmemõõtmelisuse kõrval leidub õnneks ka palju muudki. Näiteks on trendikas pikselgraafika, naiivkritseldused, koomiksid, tätokastiil, peen joongraafika, akvarell jne.
Seega võib siit märgata, et käsitöö ja mittedigitaalselt loodu on moodsa kunsti vallas juba mõnda aega oluline teema ja vastukaaluks AI-põhiste pildimasinate masstoodangule võiks traditsiooniline käsitsi illustreerimine nüüd väheke popimaks saada, kui seni.
Vähemalt võiks nii olla eksklusiivsemates veebiväljaannetes.
Mida uut on oodata tüpograafias?
Geneeriline plokk-kiri a´la Helvetica valitseb suurelt ja laialt edasi, midagi pole teha. Jätkuvalt näeb siiski ka üsna dekadentlikke ja psühhedeelseid juugendi mõjudega dekoratiivkirju.
Ilmselt kohtab seoses Y2K trendide võidukäiguga sel aastal ka üha rohkem voolujoonelisi futuristlikke kirjastiile, aga ka päris robustseid pikselkirju.
Mikrotrendiks võib nimetada nn backslant´i ehk kaldkirja, mis on kreenis mitte paremale nagu tavaline kaldkiri, vaid hoopis vasakule. See aitab muuhulgas luua ka huvitavaid ornamentaalseid sümmeetrilisi kompositsioone.
Omaette jätkuv trend on segamini kirjastiilid, emojid, sümbolid ühe lause piires.
Millised on selle aasta moevärvid ja layout?
Põhimõtteliselt on valikus neli erinevat varianti värviskeemidest, millist tasub kasutada: need on valge taust (vaikimisi kommertstaust), must (salapärasem tehnoloogiavaldkond), pehmed mahedad taustavärvid (vananevatele hipsteritele), kärtsud puhtad värvid (noortele ja eksperimentaalsemale publikule).
Lisaks võib oma paletti võtta vinged gradiendid, mis koosnevad mitmest värvist. Natuke müra lisades saab sellele head tekstuuri ja taktiilsust. Gradient näiteks pealkirja värviks panna on eriti moodne.
Apple’i veebidest tuleb moevooludesse masonry layout, kus sisu on tõstetud erinevate suurustega ümarnurkadega kastidesse (suured ümarnurgad on sama hea kui kohustuslik element sel puhul!). Kui teed veebi idufirmale, siis see on kindla peale minek. Apple´i veeb on küll valge taustaga, aga dark mode ehk tume stiil vali siis, kui teemaks on IT või krüpto.
Krüptoveebid kisuvad eriti kosmiliseks ja abstraktseks, kuna õnnelikke kasutajaid neis maailmades tihti ei kohta. Sellele teemale on käes keerulised ajad, seega tuleb tegeleda salapära ja müütide ehitamisega, kuna reaalsusega kokkupuude niikuinii puudub.
Pantone´i selle aasta värv, mis on mõjukas moe, sisekujunduse ja tootedisaini maailmas, on julge, võimukas ja sügav magenta ehk lillakaspunane. Tere tulemast Magentaversumisse, aga veebi see tavaliselt väga ei mõjuta.
Palju näeb sel aastal kindlasti ka kindlalt fikseerimata paigutust, kus selget raamistikku polegi ja kodulehe elementide paigutus on üsna vaba. Elemendid kattuvad omavahel ja lehel kasutatakse parallaksi või muud lehe kerimisega seotud animatsiooni.
Ärge muretsege, igaüks saab hakkama!
Veebi loomine on nüüd lihtsam, kui kunagi varem ja eks seegi on omamoodi trend sel aastal. Veebiehitamise äppe ja keskkondi tekib kümnete kaupa ja need muutuvad üha võimekamateks.
Rohkem või vähem lihtsate tööriistadega, nagu näiteks Readymag, Webflow, Framer jne saab luua efektse kaasaegse veebi animatsioonide ja muude kõikvõimalike viledega. Alati ei pea isegi arendajat palkama.
Näha on sedagi, et disainerite seas hakkab Figmas prototüüpimine liiga kitsaks jääma ja näiteks uus veebiehitaja Framer, mis on mõeldud just kujundusprogrammidega tuttavatele disaineritele, kogub populaarsust. Nii et kõik saavad julgelt käed külge panna ja eksperimenteerima hakata!
