Kuna Eestis tegutsevatest ettevõtetest on suur osa mikroettevõtted, tasub teada, millised on nende aruande koostamise omapärad. Armilde Finance OÜ partner Martin Loimet kirjutab lähemalt, millega tuleks sellise aruande koostamisel täpsemalt arvestada.

Lisaks erinevatele ettevõtlusvormidele (OÜ, AS, FIE, TÜ jt) liigitatakse äriühinguid ka suuruse järgi, millest lähtuvalt on olemas erinevad nõuded majandusaasta aruande koostamisele ning sellele, kas aruandele on tarvis teha ka ülevaatus või audiitorkontroll.

Raamatupidamise seaduse järgi toimub ettevõtete eristamine suuruse järgi vastavalt varade mahule, müügitulu suurusele, töötajate arvule ning lisaks mikroettevõtete puhul veel osanike arvu ja kohustiste suurusele.

Mikroettevõte on osaühing, mille näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, müügitulu kuni 50 000 eurot.	Väikeettevõte on äriühing, mis pole mikroettevõte ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot, keskmine töötajate arv 50 inimest.
Keskmise suurusega ettevõte on äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot, keskmine töötajate arv 250 inimest.	Suurettevõte on äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot, keskmine töötajate arv 250 inimest.

Mikroettevõtte majandusaasta aruanne võib olla lühendatud

Mikroettevõtte aruande võib esitada lühendatud kujul ehk see võib koosneda ainult lühendatud bilansist ja kasumiaruandest ning mõnest lisast. Lisaks pole vajalik tegevusaruande koostamine.

Mida tuleks veel tähele panna?

1. Kohustused ei tohi ületada omakapitali. Selle nõude vastu eksitakse kõige sagedamini siis, kui ettevõtte omanik annab kohe asutamise järel ettevõttele omanikulaenu, mille tagajärjel tekib bilanssi laenukohustis, mis on suurem kui omakapital (osakapital + reservid + eelnevate aastate kasum/kahjum).
2. Omanikulaenu asemel ülekursi kasutamine. Kui soovid oma isiklikku raha anda ettevõttele kasutamiseks, siis tasub võimalusel kaaluda (kui põhikiri lubab) osakapitali suurendamist ülekursiga, mille korral suureneb omakapital, mitte kohustised ning seega jääb alles võimalus kasutada mikroettevõtte aruannet.
3. Varasid tuleb kajastada soetusmaksumuses ning neid ei saa ümber hinnata õiglasesse väärtusesse. Kui sa kasutad ettevõtet näiteks aktsiatesse investeerimiseks ning majandusaastal on aktsiate väärtus oluliselt tõusnud, tekib kindlasti soov aktsiaportfelli väärtust bilansis üles hinnata (vastavalt börsihindadele), kuid mikroettevõtte aruande puhul pole see võimalik. Kui aga aktsiahinnad peaksid langema alla soetushinna, siis sellist väärtuse allahindlust pole võimalik teha.
4. Mikroettevõtja võib soovi korral esitada väikeettevõtte aruande koos tegevusaruande ja lisadega. Siin tasuks mõelda, kes on aruande lugejad ning kui palju infot soovid avaldada. Kui soovid tulevikus näiteks laenu taotleda, siis tasuks pigem esitada põhjalikum aruanne.
5. Mikroettevõtte aruannet saab esitada siis, kui ettevõttel on üks osanik, kes on ka juhatuse liige. Aruanne tuleb esitada ka siis, kui aruandeaastal tegevust pole toimunud.

Miks kasutada mikroettevõtte majandusaasta aruannet? Siin on neli olulist põhjust, miks tasub seda varianti eelistada:

• Aruande koostamine käib väga kiiresti ning ei nõua raamatupidamises täiendava info otsimist.
• Majandusaasta aruanded on avalikud ning seega on võimalus esitada minimaalsete andmetega aruanne.
• Mikroettevõtte aruande koostamine on väiksema töömahu tõttu soodsam ning säästab ettevõtte raamatupidamiskulusid.
• Kuigi aruanne esitatakse lühendatud kujul ja kokkuvõtvalt, on soovi korral võimalik raamatupidamistarkvarast välja lasta detailseid finantsaruandeid, mida vajadusel pankadele näiteks laenu taotlemisel esitada.

Mis juhtub, kui aruannet tähtajaliselt ei esita?

Suurel osal ettevõtetest lõpeb majandusaasta 30. detsembri kuupäevaga, mille järel on aruande esitamiseks aega kuus kuud.

Seega kui sinu ettevõtte eelmise majandusaasta periood oli 1.01.-31.12.2023, siis hiljemalt 1. juuliks 2024 oleksid pidanud esitama Äriregistrile 2023. aasta koha käiva aruande.

Mis juhtub, kui see jääb esitamata?

Kustutamishoiatus: Tartu Maakohtu registriosakond hoiatab äriregistri seaduse § 61 lg 2 alusel ettevõtte registrist kustutamisega, kuna ettevõte ei ole esitanud tähtaegselt majandusaasta aruannet ja seaduses ettenähtud esitamistähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud.

Seega kui aruande esitamise tähtaeg on näiteks 30. juuni, võib tehniliselt alates 1. oktoobrist ettevõtte registrist juba kustutada.

Trahv: vastavalt äriregistri seaduse § 57 võib majandusaasta aruande esitamata jätmise eest äriühingule trahvi määrata.

Kui ettevõte pole esitanud registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet, võib registripidaja määrata talle ilma hoiatusmäärust tegemata trahvi kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmiseni. Trahvi suurus on kuni 3200 eurot ning trahvi võib teha ettevõttele korduvalt. Kustutamishoiatus ei välista trahvi määramist!

Majandusaasta aruande koostamisel mõtle seega eelkõige läbi, kes on aruande lugejad ning kui palju infot on vaja avaldada. Võib juhtuda, et sõltuvalt ettevõtte suurusest polegi võimalik mikroettevõtte aruannet koostada, kuid vähemalt siis on teada, miks see nii on.

Artikkel ilmus algselt Veebimajutus.ee blogis.