Statista.com statistika järgi oli spämmi ehk rämpsposti osa 2019. aastal kogu e-posti liiklusest 54,68 protsenti. Ühelt poolt on internetti rämpsust puhastamas tänapäeval suur hulk tõhusaid ja intelligentseid spämmifiltreid, teiselt poolt on aga enamik ärisid aru saanud, et igale poole arutult reklaamsõnumeid saates leiab endale pigem uusi vaenlasi kui sõpru. Kuidas siis ikkagi masspostitust turvaliselt ja sõbralikult teha? Põhitõdesid ja soovitusi selleks jagab Alo Kermas Veebimajutus.ee klienditoest.
Küsi alati nõusolekut
Olenemata sellest, et kas tegu on era- või ärikliendiga, küsi alati enne nõusolekut, kas tohib turundusteateid saata.
Elektroonilise side seadus ütleb, et füüsilisest isikust kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud üksnes tema eelneval nõusolekul. Juriidilisest isikust sideteenuse kasutaja või kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud sellesama seaduse järgi siis, kui kontaktandmete kasutamisel antakse iga kord selge ja arusaadav võimalus tasuta ja lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine.
Seega, seaduse järgi on nii, et kui plaanid hakata edastama uudiskirja, kasutades selleks e-kirja teel masspostitust, tuleb eraklientidelt saada selleks enne nõusolek ja äriklientidele jätta esimeses e-kirjas võimalus keelata edaspidi kontaktandmete kasutamine otseturustuseks.
Päriselus aga käsitlevad teadlikud ärikliendid ja IT-spetsialistid seda kirja nagu rämpsposti ning raporteerivad e-aadressi pahatahtliku rämpsposti saatjana.
Seadusele vaatamata on selline tegevus soovimatu, kirja saaja poolt õigustatud — seega küsi alati nõusolekut, olenemata sellest, kas tegemist on erakliendi või ärikliendiga, riigisisese või riigivälise adressaadiga.
Samuti peab e-kirja saatja olema saadetud sõnumist tuvastatav.
Kuidas nõusolekut saada?
Kõige õigem ja lihtsam viis kontakte koguda on võtta mõni e-posti turustuse tarkvara ja panna selle seadistatav veebivorm kodulehele, kus on võimalik vabatahtlikult uudiskirjaga liituda. Veebivormis saab sisestada oma kontaktandmed ja anda nõusolek uudiskirjade saamiseks.
Kuid ära piirdu vaid liitumisvõimalusega — paku uudiskirjaga liitumise eest midagi vastu ka. Pakutav väärtus võib olla näiteks head nõuanded, sooduspakkumised või miski, mida ainult meililistiga liitunutele jagatakse.
Samuti saab e-posti aadresse koguda tehingutega. Tehingu või päringu käigus meililistiga liitumine toimib hästi. Samuti võib uudiskirjaga liitumise üleskutse panna tellimust kinnitava e-kirja sisusse.
Klientide andmeid võib koguda ka messidel ja üritustel, kuid jällegi peab andmete kogumisel olema võimalik anda selge nõusolek uudiskirja saamiseks kas ankeedis mõnesse vastavalt märgistatud kasti linnukese tegemisega või allkirjastamisega.
Ole ettevaatlik masspostituse andmebaaside pakkujatega
Aeg-ajalt võid oma postkastist leida pakkumise e-posti turunduse tegemiseks ettevõtete poolt, kes pakuvad reklaami saatmist teadmata teel kogutud e-posti aadressidele, nii ärikontaktidele kui eraklientidele. See tundub ahvatlev, kuid siin varitsevad omad ohud.
Kui pidada silmas, et eraisikule tohib reklaami saata ainult tema eelneval nõusolekul, ei ole selline andmebaas kogutud kindlasti mitte päris õigel viisil. Sisuliselt tähendaks see, et nimekirjas olevad eraisikud on kusagil avaldanud soovi saada ükskõik kellelt ükskõik millise sisuga reklaami.
Lisaks on selliste teenuste kasutamisel tekkiv pahameel ja reageeringud suunatud mitte reklaami vahendajale, vaid ikka sellele kliendile, kes reklaamiteenuse tellis.
Kuidas koostada head e-kirja?
Siin on kümme soovitust hea e-kirja koostamiseks.
- Kas e-kiri on mõeldud kõigile või konkreetsele segmendile kliendibaasis? Mõtle see läbi, kui kirja koostama hakkad.
- Kas e-kirjal on selge eesmärk? Näiteks kas eesmärgiks on bränding, müük, järelteenindus, ostujärgne tänukiri, pealemüük, ristmüük või kampaania? E-kiri tuleb koostada kindlat eesmärki silmas pidades.
- Kas e-kirjal on hea ja huvitav sisu? Sisu kirjutamisel ja koostamisel arvesta ostupersoonidega, kellele millised sõnumid korda lähevad.
- Kas e-kiri on personaliseeritud? Hea e-kiri ei ole ainult nimepidi tervitamine. Seal võiks olla dünaamiline sisu vastavalt segmendile, personaalsed pakkumised, personaalne info, näiteks pildid või tekstilõigud.
- Kas e-kirja pealkiri on hea? See määrab suuresti, kas e-kiri avatakse või mitte. Pane pealkiri, mis on vastavuses sisuga ja kutsub lugema.
- Kas e-kiri on kergesti loetav? Jälgi reavahesid, piltide ja teksti kasutamist ja paigutust. Kui suunad e-kirjaga oma kontaktid kampaanialehele, siis kas see on nutiseadmega vaadatav?
- Ära spämmi! Ära saada kirju inimestele, kes selleks nõusolekut pole andnud. Isegi kui kiri sisaldab teksti: “Olete saanud antud kirja heas usus, et see võiks Teile kasulik olla…”, ei muuda see spämmi olemust.
- Anna võimalus listist lahkuda. Selleks, et inimesed sinu listis end turvaliselt tunneksid, peaks neil olema selge taganemistee. Igas listi saadetavas kirjas peab olema võimalus listist lahkuda ja see peab toimuma kliendi jaoks võimalikult lihtsalt, näiteks “Ei soovi rohkem pakkumisi” lingi klõpsamisega.
- Ära saada e-kirju liiga tihti. Olenevalt saadetavast materjalist ja selle läbilugemisele kuluvast ajast tuleks seada mõistlik periood listikirjade saatmiseks. Enamike ettevõtete puhul on mõistlik tihedus mõni kord kuus. Kui aga on võimekus sagedamini head materjali kokku panna, siis võib ka rohkem e-kirju saata.
- Adresseeri kiri konkreetse kliendi aadressil, ära kasuta koopiat ega pimekoopiat.
Millega saata oma e-kiri nõusoleku andnud klientidele?
Tüüpiliselt maksab e-posti turundus vaid mõne sendi ühe väljasaadetud kirja kohta. Muidugi võib ka tasuta saata, kui oled väga väike firma ning kliendikontakte on alla mõne tuhande.
Samas on e-posti nimekirjade kogumine keerukas ja ajamahukas. Igaühelt tuleb saada nõusolek e-kirja teel saadetavate turundusteadete edastamiseks, pidada tuleb ka vastavat kliendibaasi, kus on märgitud, kes kindlasti e-postiga reklaami saada ei soovi.
E-posti turundust pakkuvad töövahendid aitavad nimekirja hallata ning personaliseerivad iga kirja — seega peaks meililistis olema kasutaja kohta kindlasti rohkem infot, kui vaid e-posti aadress.
Kasutaja poole personaalsel pöördumisel võiks olla vähemalt ees- ja perekonnanimi, veel parem, kui ka amet ja firmanimi. Samuti saab kirja lisada vastavad träkkimisvahendid, nii et on täpselt näha, kes, mida ja kui palju on vaadanud.
Siin on mõned näited populaarsetest töövahenditest.
Smaily
Smaily on kodumaine teenusepakkuja, kes sarnaselt teistele headele Eesti asjadele paneb oma nutikuse ja kuluefektiivsusega pika puuga ära suurele osale välismaistele uudiskirjade platvormidele. Kuni 2000 e-posti aadressiga on kasutamine tasuta, edasi algab kuutasu 19 eurost. Smaily töötab online-teenusena, mis tähendab, et e-kirjad saadetakse välja teenusepakkuja enda poolt ja administreerimine toimub teenusepakkuja serveris. Smaily on ka Veebimajutus.ee koostööpartner. Vt smaily.com/veebimajutus/.
Mailchimp
See on üks populaarsemaid uudiskirjaprogramme, sest töötab lihtsalt ja intuitiivselt, nii et ka arvutikaugemad inimesed saavad kergelt hakkama. Eesti väiksematele ettevõtetele ja väiksemate kliendibaasidega kasutajatele mõjub ligitõmbavalt ka kuni 2000 listides oleva aadressi tasuta kasutamine oma e-posti kampaaniates. Kõik andmebaasi lisatud e-kirjad peavad Mailchimpi reeglite järgi olema saanud omanikult kasutamiseks nõusoleku. Oma serverisse midagi installima ei pea, kõik toimub Mailchimpi serveris.
Listmessenger
See on näide oma serverisse paigaldatavast lihtsast e-posti tarkvarast, mis saadab kirju välja hajutatult, et servereid mitte üle koormata ja et mitte spämmilistidesse sattuda. Kuni 200 e-posti aadressiga saab katsetada tasuta, ligi 50 euro eest (ühekordne litsentsitasu) on olemas aga Pro-versioon, millega saab uudiskirju saata ka väga suurtele listidele.
Lisaks võib e-posti turunduse ühendada oma veebilehega, nii et klienti saab jälgida kuni ostu tegemiseni välja, leides niimoodi kõige väärtuslikumad kontaktid oma andmebaasis.
